Kohus mõistis kalafarmi arendajad õigeks

Riigiprokuratuur süüdistas Opparit selles, et veel põllumajandusministeeriumis Helir-Valdor Seederi nõunikuna töötades sai ta Nielsenilt 400 000 krooni ulatuses intressivaba laenu. Lisaks sai ta pärast ministeeriumitöölt lahkumist kalafarmi arendama pidanud ASist FjordFresh Holding töö eest ettemaksuna üle poole miljoni krooni.

Samuti kutsus Nielsen ta ligi 450 miljoni euro suuruse kalafarmi projektiga tegelenud firmasse tööle ja lubas osalust. Süüdistajad seostasid selle Oppari võimalusega kasutada oma mõju põllumajandusministeeriumis, et saavutada Nielsenile ja FjordFreshile soodsaid otsuseid.

Oppar pidi süüdistajate hinnangul toetama Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu liikmena FjordFreshile riigi garantiiga laenude andmist ning garanteeritavate laenusummade suurendamist. Seejuures pidi ta osalema Nielseniga seotud ettevõtete rahastamistaotluste, sealhulgas laenu- ja garantiitaotluste läbivaatamisel ja otsustamisel.

Juba enne kohtuasja algust teatasid nii Oppar kui Nielsen, et tegemist on nende jaoks jabura süüdistusega. Oppari sõnul ei olnud uurijad endale isegi täpselt selgeks teinud, milliseid toetusi MES nii suurele projektile üldse anda saab. Riigi garantiiga laenude saamist omavahel tõepoolest arutati, kuid need puudutasid Taani riigi pakutavaid garantiisid, mitte Eesti ja MESi omi. Oma ministeeriumitöö ajal võetud laenu Oppar deklareeris ning maksis hiljem selle pealt ka enda sõnul intressi.

Kohus mõistis täna õigeks nii Oppari kui Nielseni. Lisaks mõistis kohus kummalegi menetluskulude katteks 35 000 euort, ehkki Oppar palus hüvitada üle 55 000 ja Nielsen üle 58 000 euro eest õigusabi kulusid. Riigiprokuratuuri pressinõunik Carol Merzin teatas, et prokuratuur peab esialgu otsusega tutvuma ja saab alles pärast seda otsustada apellatsiooni esitamise. 

Kalafarmi projekt ise läks mullu pankrotti, kuna põhiinvestoriks olnud teine taanlane, sealne suurettevõtja Karsten Ree, taganes investeerimiskokkuleppest.