Kindlasti on olemas lahendus sellele võlakriisile, kuid ühtset head lahendust pole, ilmselt tuleb karmistada laenupoliitikat, märkis Metsamaahalduse ASi juht Juhan Kütt.
"Liiga kergekäeliselt on laenatud. Maha kandmine poleks hea laendus, see võib tulla nagunii, aga ma ei usu, et see hea lahendus oleks," märkis ta.
Eile kirjutas Financial Times, et Euroopa läbirääkijad on palunud Kreeka võlausaldajatel nõustuda võlakirjade nimiväärtusest 60% mahakandmisega, mis ületab kaugelt kolm kuud tagasi erainvestorite ja eurotsooni juhtide vahel sõlmitud kokkulepet.
Ametnike jutu järgi on Prantsusmaa, Euroopa Keskpank ja Rahvusvaheline Valuutafond jätkuvalt mures, et karm liin võib vallandada investorite paanika. Ebakindlus tekib seetõttu, et finantsinstitutsioonid seisavad silmitsi maksejõuetuse vastu kindlustamise hinna (CDS) kahjudega.
"Võlakriisis vaevlevad riigid pole tulnud ju sellest, et Euroopa Liidus on uusi riike juurde tulnud. Tegelikult on ju ka praegused hädasolijad – Kreeka ja Itaalia näiteks – juba ammu ELis olnud ja uutele need kohustused ei laiene nii laialt. Kuid kindlasti võiks üle vaadata ELi laienemise, sest väga palju enam laieneda ei saa, muidu läheb asi suisa kolhoosiks kätte ära," soovitas Kütt.
Seotud lood
Viimasel aastal hulga kriisikohtumisi pidanud Euroopa Liidu juhid kogunevad täna taas, et panna paika võlakriisi seljatamise täispakett.
Minu arvates pole õige Eestil panustada selle peale, et võtta endale kohustusi seepärast, et teised ELi riigid on palju rikkamalt elanud kui meie, märkis RPM Grupp ASi juht Enno Kuldkepp.
Valuutafondi ehk IMFi nõunik Andres Sutt ütles Delfi Majandusele, et ta oleks üllatunud, kui tänasel Euroopa tippkohtumisel jõutaks kokkulepeteni, mis turge positiivselt üllatavad.
Täna õhtul Brüsselis algav Euroopa Ülemkogul tõenäoliselt ei võeta vastu lõplikke otsuseid. Ära jääb EL 27 rahandusministri kohtumine ning kokku tulevad vaid riigi- ja valitsusjuhid.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.