Hiina potentsiaalne panus EFSFi kahtluse all

Euroopa Liidu kolmapäevase tippkohtumise üheks eesmärgiks on leida võimalus suurendada EFSF-i praegust 440 miljardi euro suurust laenuvõimet, ilma et euroala riigid oma panuseid kasvatama peaks. Alternatiivse rahaallikana on kaalutud ka Hiina investeerimist EFSF-i võlakirjadesse, mille nüüd mitmed analüütikud kahtluse alla on seadnud.

Kuigi Hiina võib hoiduda Euroopa Liidu tasemel investeeringutest, ei tähenda see tegelikult Euroopa võlgadest eemale hoidmist. Pigem usutakse, et hiinlased panustavad võlakriisi lahendamisse läbi konkreetsete riikide võlgade ostmise, sest nii on lihtsam jõuda järeleandmisteni nii investeeringute kui ka kaubavahetuse osas, kirjutab Reuters.

Hong Kongi riskifondi Thaddeus Capital juht Paul Sheehan usub, et tõenäolisem stsenaarium hõlmab Hiina-Itaalia, Hiina-Belgia stiilis tehinguid, sest Pekingil on jätkuv huvi osta Euroopa ettevõtteid ja varasid. Sheehani sõnul on võimalik, et kui võlakriisi lahendamisel otsustatakse väljapakutud SPV-stiilis alternatiivi kasuks, võib Hiina osta näiteks Kreeka valitsuse varasid. SPV (Special Purpose Vehicle) idee seisneb selles, et riik, mis vajab lisaraha, loob kõigepealt eriotstarbelise varakogumi ehk Special Purpose Vehicle, milles teatud protsendi ulatuses osaleb EFSF ja  ülejäänu jääb erainvestoritele, või ka teistele arenenud ja arenevatele riikidele nagu näiteks Norra, Brasiilia, India ja Hiina.

„Hiina eelistaks midagi Euroopa riikide vahel hajutatumat kui EFSF. Ma ei usu, et Hiina sooviks omada näiteks 40% Portugali võlast,” sõnas Seacliff Capitali portfellihaldur James Ellmann, lisades samas, et Hiina huvi on Euroopa Liidu kui oma suurima ekspordituru stabiilsuse ja finantsilise kindluse saavutamine.

Brasiilia teatas teisipäeval, et ei kavatse Euroopa võlakirjade ostmisega päästepaketis osaleda, mis pani mitmed poliitikud suurema rõhuasetusega taaskord Hiina poole vaatama. Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ülem Klaus Reglingil on kavas reedel Pekingisse Euroopa rahavajadust arutama sõita.   

Autor: Maarja-Liis Mitri