Euroala riigid leppisid läinud öösel Brüsselis kokku Kreeka võlgade osalises kustutamises.
Pärast tundidepikkust arutelu jõudsid EL17 riigi- ja valitsusjuhid Kreeka võlakärpe osas kokkuleppele. Nn haircut saab olema 50 protsenti, vahendab Spiegel Online.Täna varahommikul kell 4.30 ajakirjanike ette astunud Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles: „Maailm vaatas täna meie poole, ja me näitasime, et me oleme teinud õiged järeldused.“ Merkel lisas, et on otsustega „väga rahul“. Rahulolu väljendas ka Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy: „Prantsusmaa tahtis ära hoida tragöödiat, ja Kreeka pankrot oleks olnud tragöödia.“
Võlgade 50-protsendiline kustutamine tähendab Kreeka võlakoorma kergendamist umbes 100 miljardi euro võrra. Aastaks 2020 peaks Kreeka võlakoorem langema 120 protsendini SKPst.
Kreeditorid saavad oma võlakirjad vahetada välja uute vastu, Merkeli sõnul toimub see jaanuaris. EFSF-ist võetakse tagatistena 30 miljardit eurot, sellest pool saadakse Kreeka riigivara müügist.
Erainvestorite nagu näiteks pankade ja kindlustuste osalus oli otsuse langetamisel raskeim punkt. EL riigid üritasid läbi suruda kuni 60protsendilist võlakärbet, pangad olid algselt nõus maksimaalselt 40 protsendilise kärpega. „Lõpuks tegime veel ainult ühe pakkumise,“ ütles Merkel. Sellega olid pangad ka nõus.
Positiivse lisadetailina selgus tippkohtumisel, et Itaalia lubab vähendada riigivõlga aastaks 2014 praeguselt 120 protsendilt 113 protsendile SKPst. Samuti on Itaalia valmis tõstma pensioniiga 67 aastale.
Tippkohtumisel otsustati, ka, et EFSFi juures võib rakendada võimendit, vastava mandaadi andis eile sellele ka Saksa Bundestag. Detailid peavad rahandusministrid veel täpsemalt paika panema.
Autor: Katri Soe-Surén
Seotud lood
Euroopa Ülemkogu andis Kreekale lootust kergenduseks. Tegelikkus pääsemist ei meenuta.
Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet ütles intervjuus Saksa lehele, et eurotsooni võlakriis ei ole veel läbi ja nüüd tuleb hakata tegutsema.
Neljapäeva varahommikul lepiti Brüsselis kokku järjekordses eurotsooni päästmise kavas, mille kirjaliku variandiga saate tutvuda allpool.
Arvamused Kreeka 50protsendilise võlakärpe, pankade rekapitaliseerimise ning EFSFi võimendamise suhtes on vastukäivad. Poliitikud on euroliidu värskete otsustega rahul, rahanduseksperdid pigem skeptilised.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.