Kreeklase kibe elu 

Tükk tüki haaval venitatakse Kreeka ühiskonda ning see on kärisemas pauguga laiali, kirjutab Wall Street Journal.

Väikseid ettevõtteid, mis moodustavad Kreeka majanduse tuumiku ja riigi keskklassi aluspõhja, suletakse. Vaesed muutuvad vasemateks. Vihased tänavaprotestid muutuvad aina inetumaks.

"Selline tunne on, et asjad saavad ainult halvemaks minna. Kaalul on meie elukvaliteet ning osadele inimestele ka nende toimetulek," kirjutab noor blogija Spiros Papadopoulos.

Poliitikutesse usku ei ole

Kas Kreeka majanduse jaluleaitamine saab toimuda ilma ühiskonda ülestõusule ajamata? Ühiskonna kokkukukkumine võib Kreeka veelgi eemale tõugata teistest euroliidu riikidest, ohustades sellega lammutada suure sõja järgse föderatsioonile lähimal seisva projekti.

Valitsuse kulutuste kärpimine on juba praegu põhjustanud poliitilist vastuhakku. Valitsuse võimalik lagunemine ähvardab pea peale pöörata abipaketi plaanid ning tõenäoliselt paisata finantsturud kaosesse. Kardetakse, et üha uuesti ja uuesti parlamendilt euroliidu nõuetele vastamiseks kärpeid palunud valitsus ei pea järgmises raundis enam vastu.

Kuid raske on näha lahendust, mis ei tähendaks uusi kärpeid. Isegi kui kõik läheb plaanipäraselt, siis Kreeka võlg langeb 2020. aastaks 120%ni SKPst (praegu on see 164% SKPst), mis on ikka kaks korda enam euroliidu limiidist ning on umbes sama seis, kus Itaalia praegu on.

Kõige selle tõttu seisavad kreeklased silmitsi piinarikaste aastatega. Töötuse määr on kõrge. Pensionäre lööb pensionkärbe ja hinnatõus.

"Valitsusel on õnnestunud parandada kahte asja. Üks on liiklus, kuna kalli bensiinihinna tõttu ei sõida enam nii palju autosid ringi. Ja teiseks kolesterool, kuna meil ei ole raha söögi ostmiseks," ütles pensionile jäänud endine hotelli ja laevatehase töötaja Giorgos Athanasiadis. Mees toob välja sünge statistika: sajad tuhanded on töötud ja tuhanded on kodust ilma jäänud.

Riik on võlgu kõigile

"Ma ei oota normaliseerumist vähemalt 10 aasta jooksul," tunnistas Ateenas insenerina töötav Christos Athanasopoulos. Riigipoolsed tellimused on kokku kuivanud ning riik hilineb maksetega. See on löögi andnud ka tema firmale, kus töötab nüüd varasema 50 töötaja asemel viis inimest. Viimase 200 000eurose töö eest maksis valitsus ta firmale 65 000 eurot ning ametnik tunnistas Athanasopoulosele, et riik proovib ülejäänud maksta siis, kui nad suudavad.

Kreeka on umbes 6,5 miljardi euro ulatuses jäänud maksetega hiljaks, teiste seas ka ravimifirmadele, mis toetavad riigi tervisesüsteemi. Valitsus on lubanud ära maksta, kuid tegelikult pole raha kuskilt võtta.

Noored kreeklased ei kavatse ootama jääda. "Suur osa uutest inseneridest on valmis minema teistesse riikidesse, Araabiamaadesse, Austraaliasse, Saksamaale," sõnas Athanasopoulos.

"Me kardame kolmanda maailma riigiks muutumist. See pole vaid finantsküsimus, vaid funktsionaalse valitsuse puudumine. Inimesed kardavad, et me liigume läbikukkunud riigi poole," tunnistas tuntud kirjanik Apostolos Doxiadis.

"Ma tõesti proovin maksta oma võlgu, väga kõvasti proovin. Kuid see on lihtsalt võimatu," rääkis riidepoe omanik Amarillis Visvardis, kelle pood on veel lahti, kuigi kõrvalolevad väikepoodnikud on juba alla andnud ja poed sulgenud.

"Inimesed on sulgunud oma kodudesse. Nad ei käi väljas," rääkis poepidaja. Naise sõnul on äri kahe aastaga käinud alla 60%, võib-olla isegi rohkem. Riik tõstis riiklikku müügimaksu 19%lt 23%le. Visvardise sõnul on tal kohustusi umbes 80 000 euro eest. Pangad helistavad iga päev ning ta saadab mõnedsajad eurod võimalusel.

"Ma ei ole üks neist, kes süüdistab troikat (IMF, Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank - toimet.). Meid ennast peab süüdistama. Aga ma arvan, et isegi nemad ei tea, mida teha," tunnistas poodnik.

Blogipidaja Papadopoulose sõnul on kreeklased kurnatud reformide lainest, mis tulid kaasa euroliidu väljaostmiskavaga. Kreeka majanduslangus on osutunud märksa hullemaks, kui euroliidu võimud ennustasid ning riik on väga kaugel võimalusest laenata ise turgudelt.

"On punkt, kus sa ütled: meil on kahju.. parem ebaõnnestume. Elame vaeselt, aga vähemasti on meil oma vabadus ja võimalus ise asju otsustada," nentis Papadopoulos.