Kreeka paneb abipaketi rahvahääletusele

Kui rangetest säästumeetmetest vihaseks saanud kreeklased abipaketi maha hääletavad, võib see riigis kaasa tuua ennetähtaegsed valimised, vahendas agentuur Reuters.

Papandreou sõnul vajab ta kokkuhoiumeetmetele ja struktuurireformidele laiemat poliitilist toetust. „Me usaldame kodanikke, me usume nende otsustusvõimesse, me usume nende otsusesse,“ ütles peaminister. „Mõne nädala pärast on uus kokkulepe uue laenuleppena valmis … me peame selgelt välja ütlema, kas me aktsepteerime seda või lükkame tagasi.“

Uudis vallandas opositsiooni ridades kriitikatormi.

„Papandreou on ohtlik, ta viskab kulli ja kirja Kreeka liikmelisuse üle Euroopa Liidus,“ ütles suurima opositsioonipartei Uus Demokraatia pressiesindaja Yannis Michelakis. Ta ei suuda valitseda ning selle asemel, et väärikalt lahkuda, paneb ta kõigele pommi alla.“

Euroala liidrid leppisid läinud nädalal kokku Kreekale uue 130 miljardi euro suuruse abipaketi eraldamises, mis näeb ette ka Kreeka hiiglasliku võlakoorma vähendamise 50% võrra, et võla teenindamine muutuks riigike jõukohaseks. Arvamusküsitlused näitavad, et enamus kreeklasi (60%) suhtub kokkuleppesse negatiivselt. See näeks ette uued pensionikärped ning lähema kolme aasta jooksul veel ligi 100 000 töökoha kaotuse avalikus sektoris.

Papandreou sõnul küsitakse kreeklastelt referendumil kas nad on selle kokkuleppega nõus või mitte. Rahandusminister Evangelos Venizelos ütles, et kõige tõenäolisemalt toimuks rahvahääletus tuleva aasta alguses.

Kreeka parlamendisaadikud seadsid rahvahääletuse seaduslikkuse küsimärgi alla, kuna Kreeka põhiseadus ei luba majandusküsimustes reahvahääletust korraldada. Rahvahääletusele saab panna vaid väga suure tähtsusega riiklikke küsimusi. Viimati toimus rahvahääletus 1974. aastal, mil kreeklased hääletasid monarhia kaotamise poolt.

„Vastutustundetu opositsiooniga, mis lubab kreeklastele kuud ja tähti, on väga raske näha, mis moodi seda referendumit võita on võimalik,“ kommenteeris ajelehele Financial Times konsultatsioonifirma Re-Define analüütik Sony Kapoor. „See otsus on hea demokraatia jaoks, kuid muudab euroala võlakriisi tõenäoliselt hullemaks, kuna suurendab niigi väga närvilises olukorras ebakindlust veelgi.“