Suured pangad: laenuraha kallineb

"Laenude marginaalid on juba kasvanud ja kasvavad veelgi. Numbreid on raske välja tuua, kuid ka 0,1% on ettevõtjale kasv," ütles Nordea Pank Eesti peaökonomist Tõnu Palm.

"Seda soovitan küll ettevõtjatele, kellel on pikaajalised projektid tulemas, et tasub võtta laenu praeguse marginaaliga, sest tõenäoliselt on tulevikus laen kallim."

Mitu negatiivset asja korraga. Palmi sõnul nõrgeneb majandusolukord Euroopas, kasv aeglustub ning Euroopa pangad on majanduskriisi keskmes. Teiselt poolt karmistuvad nõuded pankade kapitali adekvaatsusele. Mitu negatiivset asja koosmõjus kergitavadki laenuraha hinda. Palmi sõnul on laenuraha kallinenud juba tänavu kevadest ning olevat normaalne, et hinnatõus "lükatakse" ettevõtjate kanda.

Ka Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni direktor Andres Tukk kinnitas, et laenuhindade korrigeerimiseta ei saa. "Välisraha kallinemise ja uuel aastal pankadele kehtima hakkavate kapitalinõuete tõttu on selgelt vajadus laenuhindade korrigeerimise järele," ütles ta.

"Võrreldes septembriga on meie hinnangul Eesti turul juba teatav korrektsioon ülespoole toimunud. Eluasemelaenude puhul räägime keskmiselt 0,15-0,2% varasemast kõrgemast marginaalitasemest."

SEB juhatuse liige ja ettevõtete panganduse valdkonna juht Allan Parik ütles, et laenuressursi hinna kujunemist mõjutavad arengud rahvusvahelistel finantsturgudel ning võlakriis ja karmistuvad nõuded pankadele tõstavad tõenäoliselt lähiaastatel kapitali hinda.

"Kliendi laenumarginaal koosneb riskipreemiast ja ressursi hinnast ning esimene neist sõltub konkreetsest kliendist ja projektist," sõnas Parik. Ta lisas, et laenutingimusi SEB ümber vaadanud ega karmistanud pole.

Väike meelitab odavama laenurahaga. Lähiaastail viie suurema panga hulka tõusta püüdva LHV juhatuse liige Indrek Nuume aga räägib suurtest konkurentidest erinevat juttu: "Laenuraha ettevõtetele ilmselt ei kalline, sest Eestis tegutsevad pangad on likviidsed. Häid laenuprojekte napib (üldisest ebakindlusest tingituna ettevõtted ei investeeri), mistõttu tugeva ettevõtte finantseerimise nimel ollakse nõus marginaale endisel tasemel hoidma või isegi langetama."

Nuume usub, et LHV suudab oma ärilaenudega suurematele võistlejatele pakkuda tõsist konkurentsi nii marginaali kui ka muude finantseerimistingimuste poolest.

LHV pakutav laenumarginaal on tema sõnul suuresti sõltuvuses sellest, kas ettevõte on valmis oma arveldused LHVsse tooma.

"Marginaal on oluline, kuid olulised on ka muud tingimused - kas internetipank on mugav, millised on arvelduste hinnad ning inimlik mõõde ehk kes on pangas suhtlemisel vastaspooleks," räägib ta.

"Ma loodan, et ettevõtjad ei tee investeerimisotsust üksnes sellel kaalutlusel, kas laenu hind on madal või kõrge. Kui ettevõtte ees on valik, kas investeerida või mitte, siis peaks määrav olema see, kuidas ettevõte ise näeb tulevikku oma tegevusalal. Veendumus, et tulevik on võrreldes tänasega parem, ongi hea alus investeerimisotsuse tegemiseks."

Kui vaja investeerida, laename ikka. Toiduainetööstuskontserni Maag Grupp nõukogu esimees Roland Lepp ütles, et laenuraha hinda ettevõte ikka vaatab, sest kõik suuremad investeeringud tehakse koos pankadega. Samas sõnas ta, et kui ikkagi on vaja mingi investeering teha, siis see ka tehakse. Otseselt laenu hinna tõttu polevat neil midagi tegemata jäänud. "Kui vaadata pankade majandustulemusi ja nüüd seda hinna tõstmise juttu, siis jah… Tore, et pankadel läheb hästi!" ütles ta irooniliselt.

Päris kindlasti paneb ettevõte suuremate projektide puhul pangad laenu hinna nimel võistlema, et saada soodsaim laenupakkumine, märkis Lepp.

"Meil pole olnud eitavaid vastuseid laenutaotlustele," ütles ta vastuseks küsimusele, kas laenu on praegu pangast raske saada. "Kui on vähegi kriitikat kannatav projekt, siis ikka saab."

Koguintress veel ei rõhu. Kinnisvarafirma Metro Capital Managementi Eesti juht Ain Kivisaar kinnitas, et kahtlemata puudutab pankade laenuhindade tõus ettevõtet, sest kinnisvaraarendus käib ju laenude abil.

"Tegelikult on intressid kokkuvõttes praegu olnud suhteliselt madalad ja ka Euribor langeb. Nõnda pole reaalne koguintress praegu selline, mis äri väga rõhuks," väitis Kivisaar. "Eks pangad näevad, et ärides on riske, ning partnereid valitakse väga hoolega. Laenu antakse ju üldse praegu väga vähe."

Kivisaar ütles, et kinnisvarasektorisse pole pangast praegu üldse lihtne laenu saada, sest pangad olevat väga valivad.

"On pangad, kes annavad sellesse valdkonda laenu, ja on pangad, kes põhimõtteliselt kinnisvarasektorisse ei laenagi," märkis ta.

Tõnu Palm Nordeast usub, et Euroopa Keskpanga (EKP) poolt hiljuti 0,25 protsendipunkti võrra (1,5 pealt 1,25%-le) alandatud Euribor kukub detsembris veel teist samapalju. "Kes raha hoiustab, peaks sellega arvestama," ütles Palm. "Siis oleme Euriboriga 1% peal. Samas ma ei usu, et see lähiajal alla 1% läheks."

Andres Tuki väitel Swedbank aga ei näe, et EKP tänavu intresse veelgi muudaks ning seetõttu ei tohiks märkimisväärseid muutusi tulla ka 3- ja 6kuulise Euribori tasemes.

Ta ütles, et EKP intresside langetamine oli juba osaliselt turuintresside sisse arvestatud ja Swedbank ei plaani lähiajal tähtajaliste hoiuste intressimäära muuta.