Kui Arno isaga koolimajja jõudis, oli haridusreform juba alanud, kirjutab Tarmo Tanilas arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

- Eesti legendaarsem, “Kevadest” tuntud koolimaja Palamusel, millest on saanud inspiratsiooni ka Tarmo Tanilas.
- Foto: Palamuse muuseum
Poiss kõndis vaikselt mööda seinaäärt suure tabloo poole, kuhu kuvati suure kiirusega ja hulga kaupa rahataotlusi.
“Saa tuttavaks Targa Tuleviku fondiga, väga vajaliku projektiga iga kooli jaoks,” kuulis Arno selja tagant tuttavat häält. See oli õpetaja Laur. “Kui tahad hariduses edu saavutada, siis pead teadma, kust õppimise toetamiseks raha tuleb,” kõlas koolipapalik manitsus. Arno märkas fondi juures veel teisigi tuttavaid poisse: Imelikku, Tõnissoni ja isegi Tootsi. “Mida nemad küll siin teevad?” mõtles Arno.
Arno nägi, kuidas Kiir astus reipal sammul, kuid siiski veidi häbelikult Tootsi juurde ning küsis: “Kuule Toots - ütle mulle üks ilus ja atraktiivne haridussüsteem, millega kiiresti targaks saab!” Ja mis mina selle eest saan, kui ma sind aitan?” takseeris Toots jutukat putukat. “Kui see uus hariduse omandamise sistem tõesti nii hea on, siis ma aitan sul rehkenduse ära teha ja õpetan tehisintellekti,” teatas Kiir tähtsa näoga.
“Kõik saab alguse motivatsioonist,” teatas Toots kamraadile.
“Jälgi väikeseid lapsi! Nende jaoks on kõik huvitav ja koolis käimine on tore, aga juba viiendast klassist on neil põhikooli lõpueksamite ettevalmistamise konveieril kopp ees. Nad on tüdinud, sest neile pole selgitatud miks me midagi õpime ning kuidas teadmisi reaalses elus rakendada saab.
Õpetaja võib innustada või demotiveerida õpilast. Julk-Jüri on mulle tekitanud sellise ajukahjustuse, et mul on kadunud igasugune tahe tema tunnis süveneda. Õppimisega ei tohi kaasneda alandamine, sest nii on lapse terve elutee rikutud.“
Kiir kuulas tähelepanelikult Tootsi monoloogi ja teatas viimaks: „See on ka täiskasvanute õppes samamoodi. Minu isa saab tihti rätsepmeistrite ühenduselt kirja lakoonilise ja ülbe tekstiga “Teile on määratud koolitus!”. Ei sõnagi sellest, mida ja miks omandada võiks ja kuidas see toodangut tõsta aitab. Sageli on tegemist bürokraatliku regulatsiooniga, mis lihtsalt linnukese saamiseks läbida tuleb.“
Hea õpetaja on mentor
Arno kõndis koolimajas edasi. Taamal rääkis õpetaja Laur haridusministriga, kes lubas faktikeskse ainete hindamise oskustele tugineva õppemudeli vastu vahetada. Õpetajad on mugavustsoonis, sest faktipõhised teadmised on lihtsalt kontrollitavad. Hindamine peab liikuma tasemetöö tegemise poole, kus tuleb omandatud oskuseid praktikas rakendada.
See on huvitav ning aitab koolistressi vähendada. ”Vot see on alles mees!” kilkas Raja Teele, kui minister teatas, kuidas õppimine on treening ning iga laps on milleski väga hea ning motiveeriva haridussüsteemi ülesanne on aidata õpetajatel õpilaste personaalsed anded välja arendada.
Tiugu, Visak ja veel mõned vaiksemad poisid kuulasid noogutades ministri juttu ning arutasid omakeskis, et õppima saab last motiveerida õpetaja, kellega neil on sõbralik suhe. Õppimine käib läbi eksimuste, mida ei tohi halvustada.
Hetkel kuum
Äripäeva raadio kullafond
Ka teised tootjad on mures
Hea õpetaja on mentor, kes kujundab personaalselt iga lapse õpiteekonda. Kui juba algklassis õpilasele korrutada, et eksimine on vale, siis pole imestada, et kümnendik 15-29 aastastest noortest Eestis ei õpi ega tööta. Erinevalt Euroopast ei panda USAs pankroti läbi teinud ettevõtjat häbiposti ning vigadest õppinuna tuleb ta uue äriga targemana tagasi.
Äkitselt täitus koolimaja mädamuna ning käärinud kapsaste seguse lehaga, mis asjaosalistel pea ringi käima pani. Tõnisson oli oma portfelli lahti teinud. Tema PISA testi tulemused olid hapuks läinud.
“No oleks ma seda teadnud, et nende küsimustega mingeid reaalseid oskuseid ei mõõdeta, ma oleks koolist ära läinud, kui Toots neid mulle pakkuma tuli,” ohkas Tõnisson pahuralt. Ma ütlesin kohe, et mulle ei meeldi sellised asjad, aga Toots käis kui uni peale, et kandku ma oma vaimsete võimete eest hoolt.“
Imelik teeb raha
Ainekesksed teadmised on väga olulised, aga õpetaja ei pea end tundma süüdi, kui kõik tema õpilased ei lähe ülikooli. Eesti vajab ka häid oskustöölisi. “Just-just, minu isa ütleb ikka, et küll te näete, kuidas tänased viielised tulevikus kolmemeeste firmadesse tööle lähevad,” nähvas Toots. “Mina lähen aga mehele ainult sellele, kes meisterdada ja oma peaga mõtelda oskab,“ teatas Teele resoluutselt.
Kooli tagumises otsas kutsus Lible häälekalt lapsi Imeliku rahatarkuse töötuppa. „Imelik teeb raha ka siis, kui teie magate,“ kaikus tema sõnum kaugele. „Sa ei tohi raha Imeliku tuppa viia, see on liiga riskantne,” ütles Arno Jüri Kuslapile, kuid viimane ei kuulanud teda. „Mina pean Imeliku tundi minema,“ nähvas vana koolivend Arnole ning lisaks Kuslapile oli liitintressi toimimisest lummatud ka Teele.
Arno otsustas aja maha võtta ning lähemalt finantsmaailma võimalusi uurida. “Mis sul on seal Tallinna börsil?” küsis Teele nipsakalt. “LHV, Merko, Infortar. Pean veel isaga aru pidama. Vaatan tihti sulguvaid börse ja siis on tunne, et tahaks deposse,” sõnas Arno mõtlikult ning läinud ta oligi. „Vot kus tita – tema tahab deposse,“ nähvas Teele ning seadis sammud motiveeriva haridussüsteemi poole.
Arvamuskonkurss Edukas Eesti
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!