Eurol seisab ees otsustav nädal

Täna kohtuvad Pariisis Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy, et kokku leppida ühine seisukoht euro alustalade tugevdamiseks. Tihe koostöö on liidritele pälvinud küll hüüdnime Merkozy, kuid reas põhimõttelistes küsimustes veel üksmeelt ei ole.

Poliitikute kokkuleppest sõltub omakorda Euroopa Keskpanga roll. Eelmisel nädalal vihjas keskpanga juht Mario Draghi, et kui poliitikud teevad oma, "võivad järgneda muud elemendid". Võimalik, et agressiivsemad tugiostud võlakirjaturul riikide laenukulude vaos hoidmiseks ja täiendavad abimeetmed pankadele.

Homme saabub Euroopasse ka USA rahandusminister Timothy Geithner, et nõu ja veenmisega lahendusele kaasa aidata. Euro kollaps on tõsine oht USA majandusele.

"Sel nädalal on kaalul euro stabiilne tulevik ja seeläbi Euroopa majanduse toibumine ja hõive," ütles rahandusvolinik Olli Rehn agentuurile Reuters. "See nõuab (8.-9. detsembri) Ülemkogult veenvat meetmete paketti."

Sisuliselt koosneb kriisilahendus kolmest komponendist – euroalal distsipliini tugevdamine, liikmesriikide rahanduse saneerimine ning tulemüür kriisi leviku tõkestamiseks.

Reedel Bundestagis kõnelenud Angela Merkel ei teinud saladust, et rahaliidu toimimiseks tuleb liikmesriikidel osa suveräänsust loovutada. Kui liikmesriik ühiselu reeglitest kinni ei pea, peavad käivituma automaatsed sanktsioonid, mida saaks jõustada Euroopa Kohtu abil. Euroopa institutsioone tuleb tugevdada, et lõpetada olukord, kus patustajad ise üksteise üle kohut mõistavad.

Sarkozy möönab samuti tugevama distsipliini vajadust, kuid leiab, et parema järelevalve peaks tagama pigem tihedam koostöö liikmesriikide vahel. Rangemad nõuded tuleks sätestada põhiseadustes, ehkki ka Prantsusmaal pole Sarkozy'l see veel õnnestunud. Lähenevate presidendivalimiste eel on Sarkozy kodus opositsiooni ägeda tule all Saksamaale kapituleerumise eest.

Merkel ei toeta kiireid lahendusi, mida eelistaks Prantsusmaa - euroala ühiseid võlakirju või Euroopa Keskpanga massiivseid tugioste.

"Võlakriisi lahendamine on protsess ja see protsess võtab aastaid," ütles Merkel reedel. Viiteid Saksamaa diktaadile nimetas ta aga "veidrateks", kuna kõik riigid on võtnud kohustuse euroalal ühiselu reegleid täita.

Vaatlejad hindavad, et Pariisi ja Berliini seisukohad on siiski lähenemas. Kui Prantsusmaa on nõus automaatselt käivituvate sanktsioonidega, võib Merkel leppida ajutiselt keskpanga suuremate tugiostudega, et anda riikidele reformideks aega. Pehmenemas võib olla ka Saksamaa nõudmine, et erasektori laenuandjad tuleb võimalike kahjude kandmisesse kaasata. See on olnud üks peamisi tegureid, mis investorid euroala riikide võlakirjadest pagema on ajanud.

Saksamaa ja Prantsusmaa kokkulepe tuleb omakorda läbi rääkida teiste liikmesriikidega.

Konkreetsete riikide kriisiplaanidest on sel nädalal fookuses Itaalia kärpeplaan, mille peaminister Mario Monti täna avalikustab. Kaheaastase säästukava maht on agentuuri Reuters andmeil 20-25 miljardit eurot lisaks suvel avalikustatud meetmetele 60 miljardi euro väärtuses. Siht on Itaalia riigieelarve 2013. aastal tasakaalu viia ning jõustada lisaks kärbetele reformid krooniliselt kidunud majanduse ergutamiseks.

Eelkõige Itaalia kaitseks, millel on 1,9 triljoni väärtuses võlakirju, vajab euroala ka tugevamat tulemüüri. Möödunud nädalal leppisid ELi rahandusministrid kokku, et kaaluvad tihedamat koostööd IMFiga, kuna euroala päästefondi EFSF ei õnnestu loodetud mahus võimendada. Et ka IMFil pole piisavalt raha, kaalutakse ühe võimalusena, et fondile annavad laenu eurosüsteemi keskpangad. Summa võib Bloombergi andmeil küündida 200 miljardile eurole. Lisaks kahepoolsetele laenudele riikidelt nagu Brasiilia või Mehhiko.

Nädalavahetusel tuli Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble välja ka ettepanekuga, mida peale hakata euroala võlataagaga.

See sarnaneb Saksamaa nn tarkade meeste ettepanekule luua võlafond, kuid selle erandiga, et mitte euroalale ühine, vaid igale riigile oma. Sinna läheks see osa võlast, mis ületab 60% SKPst, ning osa maksutuludest, et euronormi ületav võlg 20 aasta jooksul ära maksta. Saksamaal oleks fondi suurus Schäuble sõnul 500 miljardit eurot.