Eestile on pigem ohtlik see, et Rootsi ja Soome osakaal kogu Eesti ekspordist on kokku 28 protsenti, mitte see, et Venemaa-suunaline eksport on tõusnud 14%ni, ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas.
"Huvitav küsimus, aga ei saa kindlat protsenti panna, et 10, 20 või 30 protsenti," vastas ta Äripäeva küsimusele, kui palju võiks Eesti venemaale eksportida, et see poleks riigile ohtlik.
"Pigem võiksime vaadata, et igale turule ekspordi absoluutmahud kasvaksid. See, et Venemaa osakaal Eesti ekspordimahust on 14%, on väga hea. Pigem on ohtlik see, et Eesti ekspordib Rootsi ja Soome nii palju," sõnas Kuningas ja lisas, et Venemaa ekspordimahtu võiks koguseliselt kindlasti veelgi kasvatada.
Oktoobri seisuga moodustas Eesti eksport Soome 15% ja Rootsi 13% koguekspordist. Eesti peaminister Andrus Ansip on öelnud, et Eesti ei tohiks lubada Venemaale üle 10% koguekspordist, et mitte muutuda idanaabrist liialt sõltuvaks.
Seotud lood
Kui Rootsis ja Soomes on nõudlus ja tellimused vähenemas, siis Venemaa on nüüd tõusnud kohe Soome kannule Eesti suuruselt teiseks ekspordipartneriks.
Euroopa transpordivoliniku Siim Kallase kabineti juhi Henrik Hololei sõnul on Venemaa-ekspordi kasv igal juhul hea märk, sest eksport euroliidu riikidesse võib majandussurutise tõttu väheneda.
Riigikogu majanduskomisjoni reformierakondlasest liige, Tallinna Sadama nõukogusse kuuluv Kalev Lillo leiab, et riik ei peaks toetama eksporti Venemaale.
Eesti võiks Venemaale vedada 15% kogu ekspordist ning see peaks olema jaotunud erinevate valdkondade vahel, ütles ajaloolane ning endine Eesti suursaadik Venemaal Mart Helme.
Cantilloni efekt kirjeldab hästi seda, kuidas praegused rahapoliitikad teevad rikkaid rikkamaks ja vaeseid vaesemaks, suurendades selle kaudu ebavõrdsust.