Venemaa kui päästerõngas

Venemaaga kauplemine kasvas suuremaks ärist Rootsiga, kuhu aastaga vähenes eksport 16 protsenti. Soome ja Rootsi on aastaid olnud Eesti ettevõtjate ekspordi sihtriigid nr 1 ja nr 2. Põhjamaade majandus on mõjutanud Lõuna-Euroopa finantskriisi jätkumine ja Prantsusmaa-Saksamaa majanduskasvude märgatav aeglustumine. Soome ja Rootsi majandused sõltuvad nagu Eestigi suuresti ekspordist ning nende ekspordinõudluse vähenemine on endaga kaasa toonud ka kasvumäärade aeglustumise Eestis.

Tööandjate keskliidu volikogu juht, mööblitööstuse Standard omanik Enn Veskimägi ütles, et Venemaa ekspordi kiire kasv on kindlasti seotud kogu Eesti ekspordi kasvuga ja laiemalt positiivne. Kuid Venemaal on Eesti ettevõtjad saanud kõrvetada, äkki peaksime olema kuidagi ettevaatlikumad?

"Aga millisel turul ei oleks saadud kõrvetada! Ma küll ei näe Venemaa turu kasvus mingit ohtu Eestile või Eesti ettevõtjatele. Pigem on praegu nii, et Euroopa suunal lepingute mahtusid ja tellimusi vähendatakse," rääkis Veskimägi. Ka tema juhitud mööblivabrik Standard teeb Venemaale töid - läbi Euroopa rahvusvaheliste hotellikettide.

Eesti peaminister Andrus Ansip on välja öelnud, et Eesti eksport Venemaale peaks jääma kuskile 10 protsendini koguekspordist, sest muidu tekib Eestil oht jääda Vene turust liigsesse sõltuvusse.

"Paljud Euroopa riigid peavad Venemaa suurt turgu strateegiliselt tähtsaks ja seda enam, et sel nädalal kirjutatakse alla Venemaa WTO-ga ühinemise leping.Kõik üritavad minna Vene turule, miks siis mitte meie?," rääkis Veskimägi.

"Majanduslangust järgmisteks aastateks prognoosib nii Soome kui Rootsi. Seega mahtude säilitamise mõttes on laiem eksporiturgude valik otsene ettevõtjate huvi. Eks ettevõtjad peavad ise jälgima, et nad liigselt ühele turule ei keskenduks.""Oleme andnud üldisesse ekspordikasvu hea osa," ütles Liviko juhataja Janek Kalvi. "Venemaa on meile üks olulisemaid sihtkohti juba mitu aastat, ta on fookuses ja meil on seal väga hea koostööpartner."

Kalvi sõnas, et Liviko eksport Venemaale on tänavu kasvanud 15 protsenti, aga suur kasv oli ka juba eelmisel aastal - koguni 26 protsenti. Üldse annab müük Venemaale alkoholitootja käibest viiendiku.

Liviko toodangud ei leia poelettidest mitte ainult Vene suurlinnadest, vaid ka oblastitest, piirialadelt. "Müüme seal Vana Tallinnat nii nagu seda siin tuntakse ja väga hästi läheb ka Viru Valge müük, mis on Vene kõige suurema kaubaketi toodete listis," sõnas ta. "Eesti viina osatakse seal hinnata. Rõõmustab ka see, et meie toodete Venemaa edu taga pole mitte nende odav hind, vaid me müüme seal kvaliteeti, premiumbrändi."

Aastaid Venemaaga äri ajanud E-Piima juht Jaanus Murakas ütles, et tänavu tuleb müük Venemaale natuke väiksem kui eelmisel aastal. Põhjuseks asjaolu, et tänavu müüakse peamiselt juustu ning vähem piimapulbrit ja võid. Põhjuseks ikka hind, mõttekam on müüa kallimat toodet ehk juustu. Murakas rääkis, et juustu müüakse Venemaal lõpptarbijale ning "Eesti" sildi all, sest venelased mäletavad Eestit kui riiki, kus tehakse häid piimatooteid ja head juustu. "Oma brändi tegemine Venemaal on meie jaoks rahaliselt ülejõukäiv, miljoni euroga reklaamirahale ei tee seal veel midagi ära," rääkis Murakas.

Ehituskeemia müüja Henkel Makroflex saab suure osa käibest just Venemaa turult. Ettevõtte juht Sirje Aal ütles, et Venemaal läheb stabiilselt hästi, erilist hüpet aga tänavu ei ole olnud. "Meil on seal väga pikaajalised kliendid ja Vene turg on meile alati olnud väga oluline," sõnas ta. "Eks tururiske hindab iga ettevõte ise, kindlasti on Vene turul alustajate positsioon hoopis midagi muud kui seal juba pikka aega tegutsenud ettevõttel."

Saku Õlletehas alustas Venemaale eksporti aasta tagasi ja praegu annab müük Peterburi kandis ettevõtte ekspordikäibest 2 protsenti. "Seda pole palju, aga me saadame sinna stabiilseid koguseid ja teeme sellel suunal tööd," ütles ettevõtte juht Margus Kastein. "Venemaa kaubandus on selline, et kui sind pole ketis sees, siis sind pole olemaski."

Kastein ütles, et müük Venemaale on praegu Saku õlletehase enda ambitsioon ning turule trügitakse Saku Originaali, Rocki, Dublini ja Kissi siidriga.

Autor: Kristina Traks, Anne Oja