Eesti võiks Venemaale vedada 15% kogu ekspordist ning see peaks olema jaotunud erinevate valdkondade vahel, ütles ajaloolane ning endine Eesti suursaadik Venemaal Mart Helme.
"Me ei saa rääkida ainult protsentidest, vaid ka ekspordivaldkondadest ja sellest, mida me sealt impordime. Ei saa kohe öelda, et kui eksport läheb üle 10%, on see natuke kahtlane," sõnas ta.
Peaminister Andrus Ansip on öelnud, et Eesti eksport Venemaale võiks olla mitte suurem kui 10% koguekspordist, sest muidu tekib Eestil oht jääda Vene turust liigsesse sõltuvusse.
Helme hinnangul ei tohiks Eesti olla sõltuv Venemaa energeetikast, sealsest turust ega poliitikast. Kui 1990ndatel läks suur osa Eesti põllumajandustoodangust Venemaale ja Vene turg kukkus, oli see Eesti põllumeestele suur löök, meenutas ta.
Endine diplomaat avaldas arvamust, et kui eksportida erinevates valdkondades – igaühes 1-2% –, poleks see nii ohtlik. "Ma kujutan ette, et tervikuna võiks Eesti eksport Venemaale olla praegu kuskil 15% ringis, aga üle selle läheks võib-olla liiga paljuks," pakkus Helme. Kui Venemaa ei ajaks imperialistlikku ega neoimperialistlikku poliitikat, võiks protsent olla siiski ka suurem, lisas ta.
"Venemaa on ikkagi meie naaber ja kui palju meil saakski olla ühiseid huvisid araabiamaade või Aafrikaga? Kui oleksime Malta, oleks meil nendega kindlasti rohkem suhteid," põhjendas Helme.
"Kuni meil on tegemist Venemaaga, mis on Putini Venemaa ja kisub kõigiga tüli, tuleb suhteid ajada ettevaatlikult. Öeldakse küll, et raha ei haise, kuid 1930ndatel nägime samuti, kuidas taheti Venemaaga äri ajada, ent pärast jäädi kõigest ilma," hoiatas ta samas.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!