Kalev Lillo: riik ärgu toetagu eksporti Venemaale

"Meie ühise maksuraha eest ei peaks me kaasa aitama majandusliku julgeolekuriski suurendamisele," kirjutas ta Delfis ning lisas soovitusena: lõpetame Venemaale ekspordi riikliku toetamise ja suuname need vahendid ümber.

"Üheks võimaluseks on arendada veelgi elavamaid kaubandussuhteid meie Eesti idasuunalise välispoliitika prioriteetriikide, näiteks Gruusia ja Ukrainaga, aga ka Kesk-Aasia riikidega, kus praegu on kaubavahetuse mahud väga väikesed, võimalused äri ajada ehk aga isegi perspektiivikamad kui Venemaal," selgitas Lillo.

"Meie mälu on tuhmunud ja kipume unustama, miks tegime jõulisi pingutusi, et sõltuvust Venemaast oluliselt vähendada ning poliitiliselt ja majanduslikult stabiilsematele lääneriikidele orienteeruda," viitas ta 1990ndate alguse Eestile.

"Meil on meelest läinud, kuidas ühel hetkel kogu ahvatlev idaturg administratiivsete tollitariifidega meile suleti ning paljud meie ettevõtjad üliraskesse olukorda sattusid," lisas Lillo ning märkis, et millegipärast ei taheta näha tänast olukorda, kus transiitkaubavooge kontrollitakse poliitilisel tasemel.

Venemaa on tõusnud Soome kannule Eesti suuruselt teiseks ekspordipartneriks. Oktoobris müüsid Eesti ettevõtted Venemaale kaupu 1,6 korda rohkem kui samal ajal aasta tagasi.

Meie väliskaubanduse osakaalust läheb idanaabrile selle aasta kümne kuu seisuga 10,5%. Samas oli oktoobri tase 14%. Madalaim oli Vene-suunaline eksport 2005. aasta esimeses kvartalis, mil Venemaa osakaal oli 6%.

Peaminister Andrus Ansip on öelnud, et Eesti eksport Venemaale võiks olla mitte suurem kui 10% koguekspordist, sest muidu tekib Eestil oht jääda Vene turust liigsesse sõltuvusse.