Eesti sportlaste riiklikud toetused ja stipendiumid on avalikud, kuid kõikide sissetulekute avaldamine sportlikke saavutusi ei paranda, arvab olümpiavõitja ja riigikogu liige Erki Nool.
Sel aastal on Eesti sport segatud mitmesse suurde skandaali ning tänane Äripäeva juhtkiri kirjutas, et Eesti spordielu probleemiks suletus ja liigne korporatiivsus. "Ma ei näe, et liigne suletus oleks probleemiks. Ma ei näe, et mida see lahendaks, kui kõikide sportlaste sissetulekud oleksid avalikud – mis see, siis meie spordis teistmoodi teeks. Ka see teeks sportlaste resultaadid paremaks? Ma kahtlen," märkis Nool.
Piiroja skandaalist rääkides lausus Nool, et see on uurimisasutuste ja maksuameti pärusmaa. "Eks jalgpallurite lepingud on üldse keerulised. Reeglina on mängijal väga marginaalsed õigused, kui me vaatame maailmapraktikat, klubid ajavad ikka omavahel asju ja kuidas klubid kokku lepivad – see on inimkaubitsemise turg. Võimsates meeskonnaalades nagu jalgpall, korvpall, jäähoki, seal reeglina sportlastel väga sõnaõigust ei ole."
"Kuid sportlaste riiklikud toetused ja stipendiumid on avalikud. Seda me ju teame, kui suured on Gerd Kanteri riigi poolt saadud toetused. Kuid, kui palju Gerd Kanter teenib kusagil kuldliiga etapil, kus iganes riigis, see on tema enda seisukoht," sõnas Nool.
"See oleks põnev küll teada, aga kui me hakkame nõudma, et ka see oleks avalik, siis me peame minema samasuguse vormi peale nagu Soomes, et kõikide inimeste sissetulekud on avalikud. Kuid mina isiklikult seda ei poolda," lisas riigikogulane.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ma küll ei tea, et kergejõustikuliit oleks kunagi oma eelarvet salastanud. Ja, mis puudutab kommertsvõistlusi, siis kõik need numbrid on samuti suhteliselt avalikud, sõnas liidu president Erich Teigamägi.
Äripäeva hinnangul on Eesti spordielu probleemiks suletus ja liigne korporatiivsus. Jalgpall on ilmekaks näiteks.
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.