Aivar Rehe: madal usaldus tõstab laenu hinda pankadele

"Euroopa riikide võlakriis ja edasised meetmed, mis on suunatud pankade kapitali olulisele tugevdamisele, osundavad Euroopa pankade nõrkustele, mis mõjutab pankade usaldusväärsust. Eelnevalt on avalikkust informeeritud, et võlakriisi juhtimine nõuab erinevate Euroopa riikide pankadele täiendavat kapitali ca 130 miljardit eurot. Samas kõrgema riskiga riigivõlgade olemasolu Euroopa pankade bilanssides alandavad usaldust pankadevahelises rahaturul," märkis Rehe ja lisas, et madal usaldus tõstab laenu hinda pankadele ja lisaks piirab ka tervikuna pankade laenamisvõimet. "Sisuliselt on viimased 6 kuud olnud Euroopa pankade lühiajalise likviidsuse peamiseks laenuandjaks Euroopa Keskpank ja asukohamaade keskpangad."

Kuna jätkuvalt valitseb rahaturgudel suur usaldamatus, siis on Euroopa Keskpank (EKP) asunud Rehe sõnul järgmise etapina pankadele keskpika laenaja rolli. "Eelkirjeldatu (Euroopa Keskpank avas veidi laenukraane ja annab nüüd laenu kolmeks aastaks 1% intressiga -toim.)  täidab EKP ühe põhirolli täitmist - hoida Euroopa pangandus stabiilsena. Nimetatud meede tagab pangandussüsteemi vajaliku likviidsuse," märkis Rehe. 

Kreeka riigivõla drastiline restruktureerimine - praeguses plaanis vähendada võlga 50%, mõjutab pangajuhi hinnangul otseselt erainvestoreid, ehk suures enamuses Euroopa pankasid negatiivselt. "Prognoosin, et EKP jõuliste meetmete pakett laieneb veelgi, et täita panganduse stabiilsuse nõuet. Laenamine reaalmajandusse teostub turul tegutsevate pankade vahendusel," märkis Rehe.

"Euroopa võlakriis on toonud veel ühe dimensiooni, kus näiteks Austria pangajärelevalve andis kohalikele pankadele korralduse piirata edaspidi laenuandmist Ida-Euroopa filiaalidele – järjekordne märk eurokriisi potentsiaalsest doominoefektist. Austria võimud üritavad kaitsta riigi AAA krediidireitingut ja kardavad, et valitsus võib olla sunnitud päästma oma panku, kui viimaseid tabaksid kahjumid Kesk- ja Ida-Euroopas," märkis Rehe.

Austria Keskpank teatas, et Erste Groupi, Raiffeisen Bank Internationali ja Bank Austria laenud Kesk- ja Ida-Euroopa filiaalidele ei tohi oluliselt ületada kohalikest hoiustest laekuvaid summasid, lisas pangajuht, kelle hinnangul on Euroopa pangandus tugevalt põimunud ning iga taoline teade võib mõjutada teise riigi pädevate organite otsuseid. "Teine sõnum, mis praktiliselt realiseerub 2012. ja järgnevatel aastatel, on järgida põhimõtet - kui soovid laenata 1 euro, pead olema võimeline ka "ostma" hoiust 1 euro väärtuses. Pangandus liigub jõuliselt laenude-hoiuste tasakaalustatud mudeli suunas," seletas Rehe ja lisas, et strateegiliselt on taoline tasakaalustatud mudel tervem ühiskonnale.

Kinnisvaraarenduste finansteerimise osas ettevaatlik

"Eesti laenuturul on Sampo Panga laenuvõime täielikult olemas. Panga laenude ja hoiuste maht on juba 2010. aasta lõpust tasakaalus ning panga finantseerimisvõime kaetud klientide hoiustega. 30.09.2011 seisuga moodustas Sampo Panga laenuportfell 1,42 miljardit eurot ning hoiuseid oli kaasatud 1,65 miljardi euro väärtuses, ehk hoiused ületasid laenusid ligikaudu 230 miljoni euro võrra," selgitas pangajuht ja lisas, et krediidipoliitikas oleme ülimalt ettevaatlikud kinnisvaraarenduse projektide finantseerimise suunas ja oleme avatud ekspordile suunatud ettevõtluse finantseerimisel.

Käeoleva aja ettevõtjast laenutaotlejat võib tema hinnangul iseloomustada järgnevalt: võime äriplaani pangale lahti selgitada läbi rahalise vaate, ehk laenu ei taotleta pelgalt tagatise turuväärtusest lähtuvalt; tugev finantsjuhtimine ja igapäevane võlgnevuste tugev kontroll/järelevalve oma partnerite osas;  oma partnerite finantsvõimekuse analüüs.

"Meil on tekkinud mõistlik ja õige dialoog ettevõtetega: ettevõtjad ei vaata vaid kriitiliselt pankade suunas, kui neile laenu ei anta. Hoiak on selgelt muutunud tänu avatud dialoogile. Oleme ühelt poolt partnerid laenutehingusse minemisel ja teiselt poolt ka kriitilise pilguga nõustajad, et ei võetaks liialt suuri riske," rääkis Rehe.

Tema sõnul arvestatakse ettevõtte turu-/müügistrateegiates, et avaliku sektori kriisi mõjud ärile ei ole reaalsed mitte ainult Euroopa lõunaturgudel, vaid ka meie sihtturgudel Euroopas tervikuna. Kõik saavad aru, et avalikust sektorist tulenevad tagasilöögid mõjutavad riikide reaalmajandust ja sellest tulenevalt saavad Rehe hinnangul ettevõtted aru, et riskide võtmine, kaasa arvatud kohustuste võtmine, peab olema väga kaalutletud.

Eest Panga prognoosid 2012. aasta vaates on tema hinnangul realistlikud ja peab arvesse võtma erinevaid stsenaariume. "Samas Eesti on eristunud kriisisituatsioonides tegutsemisel positiivselt kui kiire ja paindlik muutuja. Soovin pankurina, et Eesti Panga viide võimalikule majanduslangusele 2012. aastal jääb vaid paberile stsenaariumina, mis ei realiseeru."