Kes börsil võitsid, kes kaotasid?

Kui aasta alguses liikus Baltika viimase sajandi madalaimate tasemete juures ning ettevõtte langenud omakapital ei vastanud enam Äriseadustiku nõuetele, siis aasta lõpuks on rõivaste jaemüügiketil ette näidata juba kaks järjestikust kvartalikasumit ning aktsia 77 protsendine hinnahüpe.

Milderi parim ajastus.Ühe 2012. aasta paremini ajastatud aktsiatehingu tegi Milder, kes sai jaanuari lõpus börsi noteerimis- ja järelevalve komisjonilt loa osta erakonnas Baltika aktsiad. Ehkki ostetud aktsiate kogus ja sellega kaasnenud võit ei olnud suur, õnnestus Baltika suuromanikel leppida kevadsuvisel perioodil kokku ka kaks vahetusvõlakirjade programmi, mis olid takkajärgi vaadates nendes osalevate investorite jaoks ülisoodsad.

Esiteks võib KJK Fund Sicav-SIF fond osta 2013. aasta kevadel pooleteise miljoni euro eest Baltika aktsiaid hinnatasemel 0,30 eurot. Umbes sarnane soodustus anti ka Baltika juhtivtöötajatele, kes 2015. aasta keskpaigas võivad 0,36 eurosel hinnatasemel soetada 0,85 miljoni euro eest väärtpabereid.

Baltika puhul ei saa üle ega ümber minna suvel loobutud kinnisvaraärist ning Veerenni kinnistu müügist. Lisaks premeeris Baltika ennast aasta lõpus Bastioni kaubamärgi ja poodide ostuga.

Olympic parandas kasumlikkust.Paremuselt teiseks väärtpaberiks oli börsil Olympic EG, mille hind on kosunud 56% võrra. Kui siia otsa lisada veel investoritele tehtud 15,1 miljoni eurone väljamakse ulatuks väärtpaberi aastatootlus 66 protsendini.

Mõneti võib Olympicut võrrelda Baltikaga, kuna edu aluseks oli kasumlikkuse kasv. Kasiinofirma puhul peab aga kindlasti rõhutama, et ta kasumlikkus on Baltikaga võrreldes märksa teisest puust. Ettevõttesse voolava rahatulva tõttu otsustas Olympic maksta sel sügisel ennetähtaegselt tagasi kogu oma võla ning on tõstnud oma kullainvesteeringu ligi 300 kilogrammini.

Lisaks astus aastaid pärast kokkutõmbumist ja kasumlikkusele pühendumist ettevõte ka esimese sammu laiaenemise suunas, luues ühisfirma, mis hakkab Itaalia tegutsema mänguautomaadikasinoode turul. Arvestades kasiinofirma senist keskendumist Kesk- ja Ida Euroopa turule tuleb seda otsust pidada üllatavaks.

Üllatav tulemus igavalt firmalt.Väga üllatava 48 protsendise hinnaralli on teinud läbi ka majandustulemuste poolest üks igavamaid ning ettearvatavamaid firmasid Tallinna Vesi. Tagasi üle 2005. aasta IPO (aktsiate esmaemissiooni) taseme tõusnud Tallinna Vee tõusu taga on investorite kasvanud usk, et veefirma suudab konkurentsiametiga peetavast tariifivaidlusest võitjana välja tulla.  Halduskohtus on Tallinna Vesi saanud igatahes juba arvestava võidu.

Monopolivastse seaduse alusel peaks Tallinna Vesi konkurentsiameti hinnangul kärpima oma teenuste hindu 29%. See vähendaks veefirma kasumit ja tõenäoliselt ka dividendide väljamaksmist poole võrra. Poole väiksem kasum ja dividend tähendaks analüütiku sõnul ka poole madalamat aktsiahinda.

Korraliku tõusu on aastaga teinud läbi ka Tallink Grupi aktsia (32%). Laevanduskontsern on suutnud maksta aastaga tagasi 150 miljoni euro eest laene ning suutnud tõsta suvekuudel kasumit hoolimata kõrgest kütuse hinnast. Väärtpaberite viimaste kuude hinnarallit on toetanud ka investorite ootus, et juba 2013. aasta kevadel maksab Tallink Grupp välja oma esimesed dividendid. Igatahes on see olnud ettevõtte üks peamisi prioriteete ning seda toetab ka langenud laenukoorem ja kasumlikkus.

Kolm aktsiat löögi all.Kogu aasta lõikes võib välja tuua ka kolm löögi alla sattunud aktsiat. Esiteks Arco Vara, mis põletab juba neljandat-viiendat aastat järjest investorite raha ja teenib järjepidevat kahjumit. 2012. aastal on kinnisvaraarendusfirma astunud samas ka radikaalseid samme olukorra parandamiseks. Ettevõtte tegevjuht Lembit Tampere vahetati välja skandaalse minevikuga kuid hea juurapagise ja juhtimiskogemuse Tarmo Silla vastu. Lisaks on nõukogusse astunud Toomas Tool koos oma äripartner Stephen Balkiniga ning pikaagse investeerimiskogemusega Rain Lõhmus ja Arvo Nõges.

Löögi alla on sattunud veel ka teine Toomas Tooliga seotud firma Silvano FG. Kui 2009. aasta kevadest kuni selle aasta suveni teenis Valgevene pesutootja investoritele kamaluga varandust, siis viimased paar kvartalit on börsifirma kasumlikkus märgatavalt kukkunud ning koos sellega on löögi alla sattunud ka aktsia hinnasihid. Aasta jooksul on olnud löögi all veel ka puidutöötlemisfirma Skano Group (vana nimega Viisnurk), mis pole veel oma ülevõetud Püssi kiudplaadivabrikule tootmisvõimsust taha saanud.

2012. aasta märksõnaks võib pidada ka Pro Kapitali Grupi börsile naasmine. Ehkki augustis toimunud aktsiate avalik esmapakkumine läks vett vedama, otsustas firma siiski väärtpaberi novembri lõpus Tallinna börsil noteerida.

Põhjust rahul olla.Üldjoones peaks üpris rahul olema enamvähem kõik Tallinna börsile investeerinud ettevõtted, kuna keskmiselt on tulnud aastaga aktsiahindadele juurde umbes 30 protsenti, millega me kõigume maailmas paremuselt kümnenda koha piirimail.

Eriti rahul võiks olla aga Kuressaares asuva Luksusjaht AS omanik Lennart Alpstal, kes on osanud sel aastal paigatuda õigele turule (Tallinna börsile) umbes 5-6 miljonit eurot ning tõusnud sellega aktsiaturu suurimaks erainvestoriks.

Autor: Raivo Sormunen, Rivo Sarapik