Vene-paranoia piirab Eesti ettevõtluse arengut

2011 alguse väljaütlemised väljendasid aga soovi Venemaale vähem eksportida, jäädes 10 protsendi piiresse ekspordi kogumahust. 1. oktoobri “Reporteritunnis” väljendas juba Ansip mõtet, et Venemaa osatähtsus kaubanduspartnerina on liiga suur.

Statistikaameti andmetel suurenes 2011 oktoobris Eesti eksport Venemaale eelmise aasta sama kuuga võrreldes 1,6 korda, 53 miljoni euro väärtuses. Pärast 2009. aastal pronksiööst põhjustatud tagasilööki on eksport Venemaale taastunud ning isegi jõuliselt kasvanud. 2011. aasta kümne kuuga ületati miljardi euro piir.

Ka maailmapoliitika areng näitab, et Venemaad võetakse kaubanduspartnerina üha tõsisemalt. 16. detsembril kiideti Genfis heaks Venemaa liitumine Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO). WTO-liikmelisus võiks olla julgustav märk nii Eestile kui ka teistele Venemaa partneritele.

Euroopa võlakriisi tingimustes on Eesti ekspordivõimalused Euroopa suunal märgatavalt väiksemaks muutunud. Äripäeva loos “Venemaa kui päästerõngas” (13.12.11) nentisid Eesti suurettevõtete juhid, nende seas Enn Veskimägi, Janek Kalvi ja Jaanus Murakas, et ettevõtjad peavadki otsima turgu sealt, kus seda parajasti on, ja Venemaad peetakse ülimalt oluliseks kaubanduspartneriks.

Nähes Venemaa tähtsuse kasvu Eesti kaubanduspartnerina, üritab Reformierakond üldsusele selgeks teha, et oleme idanaabrist sõltuvusse jäämas. Nii väitis reformierakondlane, riigikogu majanduskomisjoni liige Kalev Lillo Delfi arvamusloos (28.11.11),  et riik peab lõpetama Venemaa-suunalise ekspordi toetamise, sest liiga suuremahuline eksport on julgeolekurisk. On üllatav, et muidu majandusvabaduse trummi taguv erakond peab vajalikuks sanktsioone, see tundub juba paranoiana Venemaa suhtes.

Majanduslikult ebakindel Euroopa sunnib ettevõtjaid pöörama pilku sinna, kus on võimalik tooteid ja teenuseid müüa. Meil on paljude teiste riikide ees suur strateegiline eelis – asukoht Venemaa kõrval.

Kui Reformierakond ignoreerib ettevõtjate ja majandusteadlaste arvamusi ning hakkab ärikraane kinni keerama, põhjustab see suurt kahju Eesti majandusele.