Ettevõtlik eestlane peaks armastama oma naabreid

Sellest ei saa lasta end liigselt häirida või ega ka loorberitele puhkama jääda, seda tuleb võtta kui keskkonnale omast dünaamikat ja olukorraga kohaneda. Kunst seisneb teadmises, mil on tegu ärikeskkonna loomuliku liikumisega ja millal peaks toimuvale reageerima.

Info maht on aegade suurim, juurdepääs infole kiire ning võimalik igal ajal ja igas kohas.  Otsuste langetamine on silmapilkne  ja toimub 24/7. Ühest küljest on see vägagi hea, teisalt aga ei jää mõne otsuse vaagimiseks piisavalt aega. Äris tehakse osa otsuseid meist sõltumata, näiteks teeb otsuse konkurent, ja meie ülesanne on reageerida. Kõik see toimub uskumatu tempoga, mis ongi efektiivsuse mõõdupuu, aga teisalt tähendab see vastutust. Kui info saamise ja reageerimise vahele ei jää hingetõmmetki,  võib see olla päris suur koorem. Seega on äris üha rohkem vaja külma närvi, et teha kiirelt tarku otsuseid.

Majandus arvutiseerub üha ning kõikjal, kus on võimalik ilma inimtööjõuta hakkama saada, seda tehakse. Heaks näiteks on automaatanklad.  Inimene on kalleim vara, seda ka rahalises mõttes. Kui äris suudab üks inimene juhtida rohkem arvuteid, masinaid ja protsesse, siis on tõenäoline olla teistest edukam. Teisest küljest ei peaks need, kellele arvutiseerumine üle ju käib, hirmu tundma. Puudusest tuleb teha eelis.

Kindlasti ei koli inimene kogu oma elu arvutisse.  Facebookis võib ju tundide kaupa suhelda, luua meelepärast identiteeti ja tarbida virtuaalseid teenuseid, ent kõige selle uudsus on ammendumas. Üha suureneb rõõm päriselt külla tulnud sõbra ja perega koos veedetud aja üle; nauditakse turulkäiku, mitte hüperselvereid. Seega: virtuaalturundus on oluline, seda tuleb teha, aga see ei asenda isiklikku lähenemist ja suhtlust kliendiga. See kehtib enamikus valdkondades.

Mis puudutab kütuseturgu, siis tundub, et bensiini tarbimine Eestis kahaneb ja diislikütuse tarbimine suureneb. Oleks rumal arvata, et see tuleb eratarbimise vähenemisest. Tänavapilti vaadates on raske kriisijutte uskuda – autoga ju sõidetakse. Liiguvad väga kallid ja ökonoomsed maasturid, luksusautod ja pisikesed keskklassi autod. Need aga tarbivad sageli just diislikütust. Rääkimata kõikvõimalike hübriidtehnoloogiate tänavaletulekust. Niisiis ei lõpe tarbimine, vaid muutuvad vahemaade läbimiseks kasutatava energia eelistused.

Ettevõtluses ja majanduses on paaril viimasel aastal olnud palju hirme. Eesti ärimaastiku tulevikku ennustades tahaks loota, et maksukoormus lähiajal ei kasva ning era -ja riigisektor leiavad mõistlikke ühistegevusi. Praegused arutelud on sageli ettevõtjavaenulikud,  seades vastamisi riigiametnikku ja ärimeest, ometi peaksid nad töötama üksteist toetades.

Hirme ei tohiks üle tähtsustada, julgest pealehakkamisest ja rõõmsast suhtumisest on rohkem kasu. Rasked ajad ei ole igavesed, need tuleb üle elada. Lihtne näide – aasta tagasi sumpasime lõputuna tunduvas lumes, tänavu andis loodus meile mustad jõulud. Polnud küll valgeid jõule, ent polnud ka muret, kuhu lumi panna või palju koristamine maksab. Ka majanduses ei ole aastad vennad.

Et lootused täituksid, tasuks ehk lähiaastatel püüda mitte rohkem ja kiiremini, vaid kvaliteetselt ja endale sobivas tempos. Tegevusest peab rõõmu olema, see paistab tarbijale välja. Rõhudes kvaliteedile võib edukaks osutuda väikeettevõtlus, mis suunatud ekspordile ja turismile.

Tanklad, supermarketid, restoranid, spaad, hotellid ja sularahaautomaadid on kaasaegsed, sisetarbijaid paraku aga napib. Eesti turg on väike, seepärast armastagem naabreid, kes kõik on meist mitu korda suuremad. Kui suudame neile müüa, oleme edukad. Kui pakume eurooplasele looduses puhkamise võimalust ja ümbritseme selle toimiva infrastruktuuriga, siis elavdamegi majandust.

Eestlane on töökas ja harjunud hakkama saama karmis kliimas.  Pealegi tahab ta heas mõttes olla naabrist parem. Uusi tehnoloogiaid ja ideid võtab nii mõneski muus mõttes konservatiivne eestlane hästi vastu.  Investeeringute hulk ja tase võimaldavad pakkuda väga head teenust. Ise peame õppima paremateks teenindajateks, kasutama ära oma oskusi ja ressursse ning müüma mitte palke, vaid palkmaja.