Pealinna kerkib uusi kaubanduskeskusi

Sarnaseid suuri keskusi on praegu Tallinnas viis: Rocca al Mare, Kristiine, Ülemiste, Järve ja Viru keskus. Arendajate plaanid on küll suured, kuid asjaosalised ei prognoosi valmimist sugugi mitte kõigile, vaid paarile.

Kaubanduskeskuste rajamise ideid on tegelikult rohkemgi kui kuus, kuid kõiki pole veel avalikult välja öeldud.

Kinnisvara konsultatsioonifirma Colliers investeeringute ja hindamise juhi Margus Tinno hinnangul ei realiseeru kindlasti kõik need paberil kavandatud arendused. “Ma arvan, et turg on kujundanud olukorra, kus kehtib põhimõte: kes ees, see mees. Teised jäävad pigem jälgija äraootavale positsioonile – kuidas olukord kujuneb,” sõnas Tinno. Colliers peab kaubanduskeskuse all silmas vähemalt 5000 m2 üüripinnaga keskust. Tehase outlet’id, kaubanduspargid, laomüügihooned  ning hüper- ja supermarketid keskuste grupeeringu alla ei kuulu. “Reaalsus on  see, et meie kaubanduspinnaturgu juhivad ja seal domineerivad suuremad kaubanduskeskused ja neis on vakantsus marginaalne – alla ühe protsendi,” tõdes Tinno. Tema hinnangul on suurem õnnestumise tõenäosus suurematel linnasisestel projektidel.

2014 puhutakse fanfaare. “Projekt on nii kaugel, et me tahame selle aasta teises pooles ehitustegevusega alustada ja 2014 teises pooles tahaks fanfaare puhuda,” lausus Pro Kapital Grupp ASi juhatuse liige Allan Remmelkoor. Projekt, millest Remmelkoor räägib, hõlmab endise lihakombinaadi territooriumi Peterburi teel ja kannab nime Moekombinaat. Remmelkoore hinnangul ei realiseeru kindlasti kõigi üritajate plaanid. “Eks jaekaupmehed annavad oma hinnangu sellega, kas sõlmivad lepinguid nendesse keskustesse või mitte. Julgen arvata, et me oleme mitmest konkurendist palju konkreetsemal järjel,” lisas ta.

Lauluväljaku naabrusesse kaubandus- ja meelelahutuskeskust kavandav E.L.L. Kinnisvara teatab kodulehel, et keskus Panorama City avatakse 2014. aasta kevadel. Ettevõtte juhatuse esimees Aldo Dapon märkis, et käivad aktiivsed läbirääkimised erinevate osapoolte, sh olulisemate rentnikega. “Avamise graafik 2014. aasta kevadel on jõus. Turg kasvab ja Tallinn laieneb. Konkurentsieelis ja oma tugevad küljed saavad keskusel kindlasti olema, aga neid kaarte on praegu vara avada,” sõnas Dapon.

Eristuda üha raskem. ASi GMP & Partnerid juhatuse liikme Erik Krummi sõnul pakub nende Viimsisse kavandatav EinStein Keskus lisaks kaubandusele ja paljudele teenustele ka võimalusi vaba aja sisustamiseks, näiteks spordikeskuses, aga ka kohvikutes ja restoranides sõpradega kohtumiseks. “Selline mitmekülgne kontseptsioon koos suurepärase ja avara parkimislahendusega annab EinSteinile võrreldes tavapärase kaubanduskeskusega märksa laiemad kasutusvõimalused,” lisas ta.

Viru Keskus ASi juhatuse liikme Ants Vasara sõnul ei erine uued keskused praegustest palju. Eesti turul on suhteliselt piiratud kaubavalik ja vaevalt õnnestub siia kedagi sellega meelitada, mis ühes keskuses on, kuid teises mitte.

Remmelkoor aga eristumise pärast ei muretse. “Kui vanasti sai teha nii, et kõigepealt ehitati maja valmis ja ehitamise käigus mõeldi, keda me sinna paneme, mis on meie positsioneering, siis praeguses turuolukorras ja tarbijate ootusi ja nõudmisi arvestades peavad need asjad oluliselt varem paigas olema,” rääkis ta.

Remmelkoore sõnul tulebki kvalitatiivne erinevus sellest, kellel on know-how, kogemus ja oskus erinevusi maksimaalselt hästi välja tuua. “Julgen väita, et ikkagi on võimalik eristuda teatud valdkonnas, mida võib-olla praegustes keskustes ei ole, näiteks arhitektuurses plaanis,” märkis ta.

Tegijad rentaabluse pärast ei muretse. Remmelkoor lisas, et ka suurimatel kriisiaegadel 2009–2010 ei olnud kaubanduskeskustes sisuliselt vakantsi, mis tähendab, et turul on selgelt ruumi.

“Kindlasti ei ole ruumi kõikidele nendele projektidele, mis üles loeti ja mis veel lugemata jäid, aga ma arvan, et neis, mis realiseeruvad, jääb rentaablus omanikke rahuldavale tasemele,” lausus ta.

Kaubanduskinnisvara arendaja Citycon Baltimaade ärijuht Mati Pops ütles, et neile kuuluvate Rocca al Mare ja Kristiine keskuse rentaabluse kasvu peamine põhjus oli mõlema keskuse edukas laiendamine ning varade väärtuse kasv.  “Rentaabluse protsent on kõrge, kuid tuleb arvestada, et see on proportsioonis Cityconi mahukate investeeringutega. Viimase kuue aastaga on Cityconist saanud üks suurimaid varade omanikke Eestis.”

Popsi sõnul on Citycon kontserni tasemel kinnitanud oma jätkuvat huvi investeeringute laiendamise vastu Baltimaades, sh Eestis. Ta tõi välja, et uuringud näitavad veel ühe suure kaubanduskeskuse mahtumist Lasnamäele, sealjuures piirkonda, kuhu koonduvad põhilised liiklusvood –  eelkõige Peterburi tee või kanali äärde. “Mujal on suured keskused end kinnistanud ning uuel tulijal peaks olema väga priske rahakott ja kannatlik meel,” märkis Pops.

Kohalikud brändid võistlevad iseendaga

Colliersi investeeringute ja hindamise juht Margus Tinno lausus, et kui tekivad uued kaubanduskeskused, aga ei suudeta uusi üürnikke turule tõmmata, on paratamatult ka uutes keskustes samad tuttavad kaupmehed, kes ei saa jätta uut keskust tähelepanuta.“Minnes uutesse keskustesse on oht oma tegevust killustada, kuna tarbijate arv (st ka käive) on suhteliselt konstantne, kuid kulubaas kasvab. Kohalikud brändid, mis on esindatud peaaegu kõikides kaubanduskeskustes, ei pruugi olla väga huvitatud uute keskuste tulekust, sest siis peavad nad hakkama sisuliselt iseendaga konkureerima,” sõnas Tinno.ASi Baltika juhatuse liige Maire Milder möönis, et iseendaga konkureerimise variant on võimalik. Kuid tema sõnul sõltub uutesse kaubanduskeskustesse sisenemine läbirääkimistest ja sellest, millistel tingimustel ja kui suuri pindu renditakse. “Vaatame ka seda, kes on arendaja ja kui hästi ta suudab keskuse tööle panna. Me läheme ikka sinna, kus näeme, et see on meile äriliselt kasulik,” lisas Milder.

 

Tasub teada

Toidu ja joogi hinnal veel tõusuruumi

Eesti 2010. aasta hinnatase oli 25% alla EU27 keskmise. Kui toidu, mittealkohoolsete ja alkohoolsete jookide ning tubaka hinnatase oli 2010. aastal 20% alla EU27 keskmise, siis rõivaste (100,4%) ning olmeelektroonika (101%) hinnad olid EU27 keskmisel tasemel.

2010. aastal kulutasid eestlased 69% alla EU27 keskmise rõivastele ja jalatsitele, mille hinnatase oli 2009. aastal Eestis 2,7% kõrgem kui EU27 keskmine.

Allikas: Eurostat, Colliers

 

Planeeritavad kaubanduskeskused

Hillar Tederi Admiraliteedi basseini arendus

ELU- JA ÄRIKVARTAL Mere puiestee ja Admiraliteedi basseini vahelisel alal. Mullu ütles Teder Äripäevale, et plaanib SEL AASTAL hakata Admiraliteedi basseini kinnistut arendama.

Pro Kapitali Moekombinaadi projekt

ENDISE lihakombinaadi territoorium Peterburi teel Sikupilli ja Ülemistekaubanduskeskuse vahel. Planeeritakse avada 2014. AASTA TEISES POOLES.

EinStein Keskus, GMP & Partnerid AS

KAUBANDUS- ja vabaajakeskus, Haabneeme keskuses Rohuneeme ja Randvere tee ristmikul Viimsis. Ehitusega loodetakse alustada selle aasta alguses ning 1. etapi planeeritud valmimisaeg on 2013. AASTA LÕPUS.

E.L.L. Kinnisvara Panorama City

MEELALAHUTUS- ja kaubanduskeskus, Smuuli ja Narva mnt ristil (lauluväljakutaga). Planeeritakse avada 2014. AASTA KEVADEL. 

Trigon Capitali Gate Tallinn

MULTIFUNKTSIONAALNE jaekaubanduspark, kus on ka lao-, logistika- ja äriruumid, Tallinna piiril, Via Baltica ja planeeritava Tallinna ringtee ristmikul. Äripäev kirjutas kuu aja eest, et keskuse esimene võimalik avamine on kavas 2013 . AASTA SÜGISEL.

Süda Maja ASi Ameerikanurga Äripark

KAUBANDUS- ja logistikapark – Rae vald, Jüri asula vahetus läheduses, 10 km kaugusel Tallinna linnapiirist. Äripäev kirjutas mullu oktoobris, et keskuse esimese osa avamine peaks toimuma 2012. AASTA LÕPUS.