Eesti Gaas: võrgu eraldamine põhiseadusega vastuolus

Täna toimub riigikogus maagaasiseaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse eelnõu teine lugemine. Sellega nähakse ette gaasivõrgu halduri omandisuhete täieliku eraldamise kohustus. "Selle tulemusel on Eesti Gaas ülisuure rahalise sanktsiooni ähvardusel kohustatud võõrandama temale kuuluva maagaasi ülekandevõrgu ning osaluse ASis EG Võrguteenus," teatas gaasifirma.

Riik soovib varade ostjana näha ASi Elering, mis on ka eelnõu menetlemist vedavaks jõuks (nt kaasatud töörühma, tellinud ja tasunud kõigi eelnõud väidetavalt põhjendavate arvamuste eest).

"Ülekandevõrgu halduri omandisuhete täielik eraldamine on põhjendamatu, vastuolus põhiseadusega ning ei võimalda saavutada eelnõus püstitatud eesmärke," seisab gaasifirma poolt riigikogu fraktsioonidele saadetud kirjas.

Seda seisukohta toetavad Eesti Gaasi teatel otseselt või kaudselt kõik eelnõud ja selle mõjusid analüüsinud sõltumatud ja pädevad asjatundjad, sh Pöyry, riigikontroll, välispoliitika instituut, riigikogu kantselei õigus- ja analüüsiosakond, teaduste akadeemia.

"Seetõttu tuleks Eelnõus ettenähtud ülekandevõrgu halduri omandisuhete täieliku eraldamise kohustusest loobuda," seisab Eesti Gaasi juhatuse esimehe Tiit Kullerkupu ja juhatuse liikme Raul Kotovi saadetud kirjas.

Kompromissina on Eesti Gaas pakkunud riigile välja ülekandevõrgu halduri omandisuhete täieliku eraldamisega samaväärse ITO mudeli. Seda on proportsionaalsemaks meetmeks pidanud ka riigikogu kantselei õigus- ja analüüsiosakond.

Euroopa Liidus on ITO-mudelit rakendanud Austria, Tšehhi, Sloveenia, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari. Lisaks on Eesti Gaas pidanud vajalikuks ülekandevõrgu varade väärtust kunstlikult vähendavate piirangute leevendamist ning ümberkorraldusteks täiendava tähtaja andmist. Kõik ettepanekud on jäetud tähelepanuta, teatas gaasifirma.

Eesti Gaasi kinnitusel komplitseeritakse eelnõuga olukorda Eesti ja piirkondlikul maagaasiturul. Eesti Gaasi aktsionärid E.ON Ruhrgas International ja Fortum on teavitanud riiki oma mittenõustumisest eelnõuga ning valmisolekust alustada õigusvaidlusi oma omandiõiguse kaitseks.

Kohtuvaidluste tõttu väheneb Eesti maagaasituru konkurentsivõime. Rahvusvaheliste suurprojektide nimel (LNG terminal) konkureerimisel annab riik sellega konkurentsieelise meie naaberriikidele (Soome, Läti), kinnitas Eesti Gaas.

"Maagaasituru arengut pidurdavate, tarbijate seisundit halvendavate ning ebakindlust loovate arengute vältimiseks on AS Eesti Gaas aktsionärid teinud vabariigi valitsusele ettepaneku kaasata maagaasituru arengu ja tarbijatele soodsaimate ümberkorralduste üle peetavatesse läbirääkimistesse Euroopa Komisjoni esindajad. Eelnõu vastuvõtmine minimeerib nende läbirääkimiste tulemuslikkuse," teatas Eesti Gaas riigikogule saadetud kirjas.

Riigikogu teatel on muudatuste eesmärk Eesti energiajulgeoleku suurendamine ja konkurentsi soodustamine gaasiturul, mis tagab gaasi lõpptarbijatele soodsama hinna.

Eelnõu kohaselt peab monopoolses seisundis olev Eesti Gaas müüma gaasi ülekandevõrgud hiljemalt 1. jaanuariks 2015 äriühingule, mille omanike hulgas pole valitseva mõjuga gaasitootjaid ega -müüjaid.

Teise lugemise käigus otsustas majanduskomisjon esitada eelnõule teiste hulgas muudatusettepaneku, millega loobutakse gaasivõrgu sundvõõrandamisest. Eelnõu näeb ette sunniraha juhuks,  kui süsteemihaldur ei täida talle seadusega pandud kohustust gaasi ülekandevõrk omandiliselt eraldada gaasi müüjast.

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral või eelnõu kohaselt rakendada süsteemihalduri suhtes sunniraha, mille ülemmäär ühes kalendriaastas on 1,2 miljonit eurot, kuid mitte kõrgem kui 10% viimase auditeeritud majandusaasta aastakäibest. Sunniraha võib hakata rakendama 1. jaanuarist 2015, mis komisjoni hinnangul annab võrgu omanikule piisavalt aega võrgu võõrandamiseks.