Eile vastas Äripäeva lugejate küsimustele Logistikaklastri juhtivpartneri Logistika- ja Transiidiassotsiatsiooni juhatuse esimees Andres Valgerist. Ta leiab, et lihtsalt läbiveo ja ladustamise asemel tuleb Eestil osutada keerulisi ja suuri investeeringuid eeldavaid lisandväärtustavaid teenuseid.
Mida üldse tähendab üldse logistikaklaster? Millised on logistikaklastri eesmärgid? Eesti Logistikaklaster on klastrisse kuuluvate partnerite koostöövorm, mille peamine eesmärk on Eesti konkurentsivõimelise logistikasüsteemi ja unikaalse majanduskeskkonna tuntuse suurendamine maailmas. Klastri tegevuse tulemuste peamine sooritusnäitaja on partnerfirmade ekspordikäibe kasv. Viie aasta sihiks on seatud +30%. Kokku on klastril viis tegevuskava, mis keskenduvad ühisturundusele, tootmisvõimsuste jagamisele ja tootearendusele, kommunikatsiooni korraldamisele, ühise infosüsteemi arendamisele ja logistikaharidusele.
Mida annab ettevõttele Logistikaklastrisse kuulumine? Klastrisse kuulumine tagab ettevõttele juurdepääsu ainult klastri liikmetele kättesaadavale informatsioonile, näiteks klientide andmebaasid, tootekirjeldused, pärast välismissioone laekuvad päringud ning koostööpartnerite otsing. Klastri missioonidel saavad osaleda ainult partnerid. Samuti kajastab klaster oma turundusmaterjalides ainult klastrisse kuuluvaid ettevõtteid. Logistikaklaster on Eesti logistikafirmade ümarlaud, kus jagatakse infot, mis jääb klastrivälistele ettevõtetele kättesaamatuks.
Kui palju suurendab Logistikaklaster Eesti väliskaubanduse mahtu? Kuidas klaster seda teeb? Klastri otsene eesmärk ei ole Eesti väliskaubanduse mahtude suurendada. Meie fookus on logistikateenuste ekspordi kasvul. Samas avaldab klastri tegevus väliskaubandusele otsest mõju, kuna transiiti ei vaadelda statistikas eraldi, vaid osana impordist ja ekspordist. 2010 ja 2011 olid klastripartneritele tulemusterikkad ja transiidimahud kasvasid. Tulemused kajastuvad otseselt Eesti väliskaubanduse mahu kasvus. Transiidimahu kasvule aitavad kaasa eelkõige klastri ühisturundustegevused.
Millistest klastri külastatud riikidest on oodata äridelegatsioonide ning investorite visiite Eestisse? Meie kutsel külastasid Eestit eelmise aasta sügisel potentsiaalsed partnerid Kanadast ja Kasahstanist. Alanud aastal kavandame vähemalt kahte vastuvõtuüritust Soome äridelegatsioonidele, esimene toimub 10. veebruaril. Ettevalmistamisel on Vene äridelegatsiooni vastuvõtt ja Venemaal tegutsevate Jaapani ettevõtete vastuvõtt. Läbirääkimised käivad ka Hiina, Vietnami, Taiwani ning Singapuri vastuvõttude korraldamise üle Eestis. Transiidikonverentsile Transestonia 2012 kutsume meist itta jäävatest turgudest huvituvate maailma juhtivate toiduainekontsernide ning kaubandusettevõtete esindajad.
Millisena näete transiidi tulevikku Eestis? Eesti peab keskenduma maksimaalse lisandväärtuse loomisele kauba väärtusahelas. See tähendab, et lihtsalt läbiveo ja ladustamise asemel tuleb osutada keerulisi ja suhteliselt suuri investeeringuid eeldavaid lisandväärtustavaid teenuseid. Eeskujuks on meile Vopak E.O.S.-i ärimudel, tänu millele on Eesti kujunenud maailma mastaabis oluliseks naftasaaduste jaotuskeskuseks.
Kui klaster käib Eestit maailmas turundamas, siis milliseid tooteid esitletakse? Klaster kasutab peamise müügimaterjalina tootekataloogi. Kataloog koondab kõikide klastripartnerite poolt sellel ajal pakutavat 19 toodet. Iga toode on esitatud ühel A4-formaadis leheküljel, mis on kasutatavad ka eraldi. Seega saab esitada näiteks ainult konteinervedudest huvituvale kliendile ainult ühe lehe, millel on ära toodud väärtuspakkumine, tootekirjeldus ja teenuste osutamisega seotud klastripartnerite kontaktandmed.
Kui suured on klastri tegevuskulud ja kui suur on tulu, mida klaster on suutnud oma tegevusega Eesti logistikasektorile tekitada? Klastriprojekti kogumaksumus on 1,17 miljonit eurot, millest 30% tasuvad klastri liikmed. Paljusid selle projekti raames tehtavaid tegevusi on klastri liikmed teinud ka varem ja tehakse ka edaspidi. Seega on need vajalikud tegevused, mille kulud on klastriprojekti abil olnud liikmetele 70% väiksemad.
Seotud lood
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.