KINNISVARA. Ülepakkumine hoiab korterite kallinemist ohjes

Euro oodatud elavnemist Eesti korteriturule ei toonud. Maa-ameti tehingustatistika kohaselt kasvas tehingute hulk küll kohati mitmekümne protsendi võrra, kuid tervikuna müüdi Eestis kortereid vähem kui aasta varem. Keskmine ruutmeetrihind mõne protsendi võrra siiski kosus, ehkki mitmel pool, ka pealinnas, saabus hinnapõhi alles eelmisel aastal.

“Piltlikult öeldes, kui ikka igas Lasnamäe trepikojas on müüa kaks korterit, mõjutab see konkurentsisituatsiooni ja hindu on keeruline tõsta,” ütles Pindi Kinnisvara juht Peep Sooman. Tema sõnul on Tallinna korterite hinnatõus näiline, kuna kallinenud on vaid parimad piirkonnad ja eksklusiivsed asjad. Mitmel pool mujal näitab statistika hinnapõhja saabumist isegi alles 2011. aastal. Samas võib seda seletada ka keerulise majandusolukorra ja tasaarveldustehingutega, mis hinnastatistikat moonutavad.

“Tasaarveldustehingud on levinud Ida-Virumaal ja ka Lõuna-Eesti väiksemates linnades. Kui palju neid parasjagu on, sõltub kuust,” ütles Sooman. “Fakt on aga see, et inimeste probleemid pole lahenenud ja üleöö pole imesid toimunud. Müüvad ikkagi need, kes end 2007. aastal laenudega umbe tõmbasid.”

Kasv hoiab tagasi. Kinnisvarabüroo Uus Maa juht Jaanus Laugus ütles 2011. aastale tagasi vaadates, et korterite turg näitas vaikset kasvu, kuid kasv oli siiski tagasihoidlik. “Üürikorterite nõudlus kasvas kogu Eestis. Üüriturg on märksõna ka tänavu,” lisas ta.

Lauguse hinnangul jääb uute korterite turule tulek jääb mõõdukaks, sest arendajad peavad arvestama peamiselt omavahenditega. Kui laenuraha ka saadakse, siis vaid 50% projekti maksumusest, teadis ta. Lisaks peab arvestama pika müügiajaga ning kaaluma alternatiivina üürimajade ehitamist.

Laugus ütles, et kohtutäiturid müüvad praegu maha märkimisväärse osa omanikku vahetavast kinnisvarast, isegi kuskil 10–15%. “Raske prognoosida, kas nende müüdavate korterite arv kahaneb või hoopis kasvab. Kui vaadata majanduse üldisi näitajaid, peaks sundmüükide arv vähenema, ent kui vaadata elu, võib see tõusta,” ütles Laugus.

Arendus on elavnenud. Ober-Hausi Kinnisvara analüütik Rain Rätt ütles, et pakkumisi vaadates jääb kohtutäiturite müüdav korterite hulk kindlasti mõne protsendi piiridesse, kuid sundmüükide arv on pärast mulli lõhkemist tõusutrendis. 2011. aastal langes kohtutäiturite arvele alla 3% kogu kinnisvara sundmüügist, lisas Rätt.

2011. aasta olulisimateks märksõnadena nimetas ta aktiivset korterite arendust Tallinnas, ehitushindade kiiret tõusu, elamispindade üürituru arengut ning asukoha ja korteri kvaliteedi tähtsustumist.

“Võrreldes eelmise aasta jaanuariga on Eestis tervikuna müügipakkumiste hulk ligikaudu 10% suurem. Samas ei ole pakkumishindades olulist muutust toimunud,” ütles Rätt.

“Praegu on veel väga vara ennustada hindade liikumise suunda 2012. aastal, kuna õhus on palju määramatust,” lisas Rätt.

 

Võrdlus

Hinnapõhi jõudis kohati kätte alles mullu

linn hinnapõhiRakvere 2009 veebruarKuressaare 2009 aprillTartu 2009 novemberPärnu 2010 jaanuarJõhvi 2010 juuniVõru 2010 juuniHaapsalu 2010 juuliValga 2010 augustViljandi 2010 septemberPaide 2010 novemberJõgeva 2010 detsemberNarva 2010 detsemberKohtla-Järve 2011 mailinn hinnapõhiRapla 2011 maiPõlva 2011 detsemberTallinn (keskmiselt) 2009 juuliNõmme 2009 jaanuarHaabersti 2009 juuliPõhja-Tallinn 2009 juuliMustamäe 2009 juuliLasnamäe 2009 augustKesklinn 2010 jaanuarPirita 2010 septemberKristiine 2011 jaanuar

Allikas: Pindi Kinnisvara

 

Tasub teada

Kes on ostja?

Ostjad on ratsionaalsed, ettevaatlikud ja otsivad kõiges kvaliteeti. Standardpõhjused on sünnid, surmad, lahku- ja kokkukolimised.Teiseks ostetakse kortereid üürileandmiseks või vahetatakse elukohta suurema ja kallima vastu, kuna vaba raha on riskantne väärtpaberites ning pangakontol hoida.

2012 märksõnad

Ostu-müügitehingute arv võib pisut tõusta, kuna üürimise alternatiivkulu ehk korteri ostmine muutub järjest odavamaks.Sundenampakkumiste arv ulatub keskmiselt 300 enampakkumiseni nädalas, kuid see võib samuti tõusta.Korterite hind jääb enam-vähem samaks, sest müügipakkumisi on endiselt väga palju.

Allikas: Äripäev, kinnisvarabürood

 

Kommentaar

Kallinemine takistas kasvu

Ero Viik, Swedbanki kinnisvarasektori juht

Kui 2011. aasta esimeses pooles oli uute korteriomanditega tehtud ostu-müügitehingute aktiivsus mõnevõrra suurem, kui eelnevalt prognoosisime, siis aasta teises pooles aktiivsuse kasv pidurdus. Aktiivsuse kasvu pidurid oli hindade tõus ja kasvav teadmatus Euroopas toimuva suhtes, mis otseselt mõjutas ostjate ja arendajate kindlustunnet ning otsuseid.Tegemist oli hea aastaga, mille jooksul Tallinnas ja Harjumaal tuli pakkumisse mõistlikul määral uusi korterid. Suur osa nendest leidis ka suhteliselt kiiresti ostja. 2011. aasta märksõnad oli ratsionaalsus, ettevaatlikkus ja kvaliteet.Usume, et 2012. aasta kujuneb suhteliselt sarnaseks möödunud aastaga ehk ostjate ootused oma uue kodu suhtes kasvavad ning säilib arendajate soov pakkuda järjest paremat toodet. Rõhk on kvaliteedil, energiatõhususel ja mõistlikkusel. Nii ostja kui ka pakkuja poolelt tehakse aina enam otsuseid just pikaajalist perspektiivi silmas pidades. Tehingute aktiivsus sõltub ostjate kindlustundest, mida eri kanalite kaudu mõjutab Euroopa majanduses toimuv. On oluline, et pakutakse piisaval määral vastuvõtliku hinnaga erinevaid projekte, mille vahel oleks ostjal võimalik valida.Prognoosime, et 2012. aastal jäävad hinnad enam-vähem samaks ning tehingute aktiivsus püsib võrdlemisi stabiilne. Tehingute aktiivsuse kasv aasta teises pooles on võimalik eeldusel, et Euroopa majandusruumist hakkab tulema rohkem positiivseid uudised.

Esimesel oksjonil müüakse korter harva

Priit Maanurm, sundmüügiportaali varad.ee haldaja

(Sund)enampakkumiste arv on viimase aasta jooksul olnud stabiilne ehk 1000 kinnisvara on pidevalt avalikuna leitav. Nendest umbes 500 on korterid.Esmastel enampakkumistel pannakse sundmüügi korteri hinnaks turuhind, see turgu ei mõjuta. Kordusenampakkumise korral, mis toimub umbes kolme nädala pärast pärast ebaõnnestunud enampakkumist, alandatakse hinda aga X% ning seal võib mingil momendil tekkida ka turu soodsaim hind. See hind toob üldjuhul kohale rohkelt huvilisi ning arvestades olukorda võib selguda, et tegu on asustatud korteriga.Esimesel enampakkumisel müüakse korter väga harva ning üldjuhul pannakse kõik korterid veidi soodsama hinnaga kordusenampakkumisele. Kordusenampakkumisel on hind keskmiselt umbes 10% soodsam kui esimesel korral.Arvan, et sundmüükide arv jääb tänavu möödunud aastaga võrreldes stabiilseks ehk toimub 300 korterite enampakkumist nädalas. See tähendab, et püsivalt on igas nädalas sund­enampakkumisel 1000 kinnisvaraobjekti.

Inimesed üha kaalutlevamad

Tõnu Vanajuur, Sampo Panga personaal- ja jaepanganduse direktor

Kinnisvaraturg tundub ehk isegi nostalgiline, meenutades buumieelseid rahulikumaid aegu. Praegu teevad inimesed märksa enam kaalutletud valikuid, mis sisaldavad näiteks varasemast suuremaid nõudeid logistikale, keskkonnale tervikuna, rohkem ruutmeetreid inimese kohta ja mõistlikku ruumijaotust – need on vaid mõned ostjate õigustatud ootused. Tähtsad on ka parkimisvõimalus, rohelus maja ümber ning kiire ja mugav liikumapääsemine.