Tallinna aktsiaturu käive jäi möödunud aastal enam kui 15-aastase börsiajaloo madalaimaks.
Spetsialistide hinnangul käib Eestis rahastamine vaid laenude kaudu ning Tallinna börs ja kogu Eesti kapitaliturg on varjusurmas."Eesti kapitaliturgude areng meenutab praegu Aafrikat. Pole aktsiaturgu, võlakirjaturgu, börsivälist turgu. Absoluutselt ei toimu midagi. Probleemiks see, et kohalikud pensionifondid ei osale Eesti kapitaliturul," oli SEB Enskilda Corporate Finance juht Henrik Igasta Äripäevaga rääkides emotsionaalne.
Kohalike fondide osa niigi väiksel Eesti turul on marginaalne. Spetsialistide sõnul hakkab välisraha Eestisse voolama juhul, kui kohalikud institutsioonid hakkavad kohalikule turule investeerima."Keskmiselt on Lääne-Euroopa pensionifondide rahast ca 60% investeeritud koduriiki, Eestis on see näitaja 6 protsenti. Teiste riikide kogemus on näidanud, et just kohalike pensionifondide raha on oluline allikas kohaliku kapitalituru arengus," märkis NASDAQ OMX Tallinn juhatuse esimees Andrus Alber.
Kas oleks abiks muuta koduturule investeerimine kohustuslikuks nagu Poolas? Kas tuleks muuta pensionifondide likviidsusnõudeid? Kas võiks appi võtta riigi võlakirjad? Mis aitaks?Loe tänasest Äripäeva paberlehest.
Autor: Raivo Sormunen, Ave Lepik
Seotud lood
Vaid vähesed firmad pingutavad selle nimel, et investor teaks, millal võib börsifirmalt majandustulemuste avalikustamist oodata.
Mis puudutab investeerimist väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (SMEd) riskikapitali, siis nende finantseerimises võiksid pensionifondid osaleda näiteks Arengufondi juurde loodud allstruktuuride kaudu, ütles Danske Capitali fondijuht Martin Hendre päevaküsimusele vastates.
Otseinvesteeringutena võiksime kaaluda investeerimist Tallinna börsil noteeritud investeerimisjärguga võlakirjadesse ja ahvatlevad oleksid kindlasti riigiettevõtete võlakirjad, ütles Nordea pensionifondide fondijuht Olli Heikki Enqvist päevaküsimusele vastates.
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.