Aarelaid: e-kirjade varastamiseks mitmeid võimalusi

"Ma ei usu, et kellelgi oleks vajalik oma meilboksi sisu 500 lehekülje kaupa välja printida. 500 lehekülje väljatrükkimine pole tegevus, mis jääks märkamata. Seda pidi tehtama ajal, kus kedagi ei olnud või kus selline tegevus on normaalne ja printerist tuleb sadade lehtede kaupa materjale," kommenteeris ta ekspoliitik Hannes Rummu kirjade sattumist keskerakondlasest riigikogu liikme Priit Toobali kätte.

"Kui printeri omanik pole seda ise teinud, siis on asi teine. Võimalusi on väga erinevaid: sellest arvutist välja printida, salvestada plaadile või mälupulgale ja mujal välja trükkida või murda sisse arvutisse ja kirjad varastada. Aga need on puhtalt spekulatsioonid," selgitas Aarelaid.

Teadmata üksikasju, on raske öelda, kuidas võidakse võõrast arvutist meilboksi sisu kätte saada, lisas ta. 

Aarelaid märkis, et tema osakond tegeleb riigi-, valla- või linnavalitsuste ametnike ja töötajate arvutitega, sinna sattunud viirustega ja teiste intsidentidega.

"Kui meie satume kusagil intsidendi otsa, mille taga on selgelt näha kuritegelik kavatsus, siis teeme avalduse politseisse. Õnneks väga palju neid juhtumeid pole, vaid mõned. See on tavaline olukord, et arvutid nakatuvad viirustesse, ja see on meie jaoks igapäevane tegevus, et kellegi arvuti on nakatunud," märkis ta.

Aarelaiu kinnitusel on suuri riike, kes murravad sisse teiste riikide ametiasutustesse, üritavad ära varastada vajalikke dokumente ja saada kätte erinevate kõrgete ametnike kirjavahetust. "See, et lisaks pättidele on ka teised riigid, kes meie endi teadmata meie arvutitest tahavad infot, pole enam kellelegi suur saladus. Põhjus seal taga on jätkuvalt see, et tahaks teada, mida teine teeb," rääkis Aarelaid.