Möödunud aasta ühiskonnaõpetuse riigieksami sooritanud õpialastest leiavad osad, et töötud on teistele halvaks eeskujuks ja majanduslangus ühendab Eesti rahva ning riigi üheks.
Poleks välja kuulutatud majanduslangust, ei olekski riigis nii kehv töötuse olukord.
Riik tekitas need töötud oma majanduslangusega. Töötus on riigi probleem sellepärast, et kui inimesel ei ole tööd või ei ole kuhugile tööle minna, ei ole riigil järelikult piisavalt raha. Riigil pole raha isegi selleks, et firmadele maksta. Paljud firmad lähevad sellepärast pankrotti.
Töötute arvelt kannatab kogu ühiskond. Olgu see siis nende toetamisega või eelarvekärbetega tunneb iga kodanik tööpuuduse hammustust.
Inimesed jäävad tööta ja sissetulekuteta. Selle tõttu peab minimaalse sissetuleku meile kindlustama riik, makstes meile tööstuskindlustuspensionit.
Kui füüsiline isik ei oma kindlat sissetulekut, nimetame teda töötuks.Töötus on riigi mure. Riigis kasvab suremus ja langeb sündivus. Töötuse tulemusena on riigi kodanikud tigedad ja pahurad. Töötud on teistele halvaks eeskujuks.
On hea teada, et majanduslangus ühendab Eesti rahva ja riigi üheks. Meie valitsejad tõestasid, et nad ei ole kalgid ja hoolimatud ning et kehtib ütlus „Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem!“ Riik ei hüljanud oma rahvast ja püüdis lahendada probleemi.
Kui on kindel koht, kus töötada, ei ole mingisugust muret, et oleks rahapuudus ja ei pea ka varastama. Loogiline, et pole tööd, on vaja raha saada ning tänu sellele hakataksegi varastama ja mida muud veel.
Majandus on paratamatus kõikumises nagu merelaine.
Eesti riik on üks nendest, kus palk ei tõuse ja tööd on vähe.
Tänapäeval on töötus riigi probleem sellepärast, et riigile on vaja inimesi, kes teeksid oma riigi jaoks midagi head. Näiteks midagi ehitaks, et riik areneks tulevikus.
Miks noortel pole tööd? Paljud pensionärid, kes saavad niigi head pensioni, käivad ka tööl. Nad teenivad kahekordselt, sealjuures, mõni peab kodus istuma ja ei saa sentigi. Riik võiks mõelda selle probleemi peale rohkem ja pensionärid võiksid koju jääda. Usun, et noortel, lastega emadel on neid töökohti rohkem vaja. Ja pealegi pensionieas võiksid nautida vanadust ja puhata.
Riik on väike, aga töötus suur. Töötust põhjustab inimeste streikimine, nad pole rahul töötingimustega ja sellepärast suureneb töötute arv. Töötutest saavad kodutud. On olnud ka juhtumeid, kus kodutud osutuvad tõelisteks talentideks.
Leidub igasuguseid andekaid inimesi, kelles peituvad erakordsed anded. Leidub ka neid, kes teenivad raha avalikult. Tervet maakera ümbritseb ülemaailmne majanduskriis ja sellepärast on paljud inimesed töötud. Töö tegemine on ka riigi alus. Ilma töö tegemiseta elaksid paljud väga halba elu.
Näiteid vastustest (kirjapilt muutmata):
- Inimkapital: hääl, välimus, teenindus, süsihappegaas, laste müük, prostitutsioon, põllukultuurid ja juurviljad, loomad jms;
- loodusressursid: maavärinad, üleujutused, kivisüsi, metsaraie, territoriaalveed, kanep (juures täpsustus: „arvan, et kanepi tarvitamine ja müük tuleks legaliseerida, see oleks riigile tulusam, kui sellega võitlemine“);
- majandusressurss: kultuurkapital;
- paekivi kasutamise asemel võiksime ehitada tuumajaama, sest paekivi varud on lõppemas;
- aastal 2008 olid palgad kõrgemad, taristu tõttu hakkasid vähenema;
- kui riik ei sekkuks majandusse, siis Eesti majandus oleks hukkas, sest kõik tahavad raha endale saada;
- tulumaksu tõstmine on inimestele kasulik, sest siis saab tulumaksutagastusega rohkem tagasi;
- tulumaksumäära tuleks langetada toidukaupadel, tõsta alkoholil ja tubakal;
- tulumaksumäär on bilansis ja vastab Maastrichti kriteeriumidele;
- mehed töötavad, et peret toita, aga naised iseenda jaoks.
Seotud lood
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.