Kreeka valitsus avalikustas 170 lehekülje pikkuse maksupetturite nimekirja. Maksuvõlgade kogusumma ulatub 15 miljardi euroni.
Alates pühapäeva õhtust võivad kreeklased internetis rahandusministeeriumi infosüsteemide peasekretariaadi võrgulehelt
http://www.gsis.gr/debtors/fp.html järele vaadata, kes riigile kui suuri summasid võlgneb ja kes sellega riigi majandusraskustes kaasvastutav on. Nimekirjas on avaldatud 4152 eraisiku nime. Tegemist on isikutega, kes võlgnevad maksuametile seisuga 25.11.2011 rohkem kui 150 000 eurot.
Ajalehe Bild andmetel on nimekirjas nii ettevõtjaid, tippmuusikuid kui sporditähti.
Esimesel kohal nimekirjas on mees nimega Nikos Kasmatis, kes võlgneb riigile koos intressidega 952 087 781,55 eurot. Mees istub juba oma rikkumiste pärast vangis, talle on mõistetud eri kuritegude eest 223 aastat vanglakaristust.
Nimekirjas on ka jalgpalliklubi Paok Saloniki endine omanik Giorgos Batatoudis, ekskorvpallistaar Michail Misunow, suurima Kreeka tekstiilifirma Makedonika Klostiria omanik Sami Fais.
Nimekirja puhul on probleemiks see, et petturid on küll avalikud, kuid see ei sunni neid millekski. Eksperdid ütlevad, et parimal juhul saab riik tagasi viiendiku neist võlgadest. Paljudel juhtudel kuuluvad nimed ka 80 kuni 90 aastastele variisikutele, paljud võlglased on kadunud välismaale.
Ajaleht Ta Nea kommenteeris eile nimekirja nii: "Nüüd me teame ametlikult, kes nad on. Aga - miks ei reageerinud riik juba varem? Ja, mis saab olema trahv nendele, kes edaspidigi maksta ei soovi?"
Maksudest kõrvalehiilimine on Kreeka riigi üks suuremaid probleeme, selle lahendamine võiks kasvõi osaliselt aidata pääseda ähvardavast pankrotist.
Autor: Katri Soe-Surén
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Standard & Poor’s võib alandada Kreeka reitingu valikulise maksejõuetuseni, kui riik peaks jõudma võlgade restruktureerimise kokkuleppeni erasektoriga.
Majandusteadlane Nouriel Roubini ütles täna, et Euroopa vajab väga lõtva rahanduspoliitikat ning Kreeka võlgade mahakirjutamine ei jää viimaseks.
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.