Majandusteadlane Nouriel Roubini ütles täna, et Euroopa vajab väga lõtva rahanduspoliitikat ning Kreeka võlgade mahakirjutamine ei jää viimaseks.
„Kreeka on esimene riik, kes enda võlgu restruktureerib ning ma usun, et ta ei ole viimane, kes seda teeb,” ütles Roubini, kelle hinnangul ilma vastava tegutsemiseta võib Kreekast saada esimene riik, kes lahkub euroalast.
Roubini hinnangul peab Euroopa Keskpank tegutsema kiiresti ning rakendama lõtva rahanduspoliitikat, et vältida kriisi süvenemist. Samuti juhtis majandusteadlane tähelepanu asjaolule, et riigid peaksid vähem kokkuhoiumeetmed rakendama. Roubini arvates peaks euro väärtus praegu olema 20-30% madalam, et aidata euroala nõrgemaid riike.
„Euroala perifeeriariikides on tõsine majanduslangus,” ütles ta. „Vähem kasinusmeetmeid, rohkem kasvu. Seda vajab eurotsoon praegu.”
Roubini lisas, et euroalas on liiga palju probleeme nagu suur riigivõlg ning jooksevkonto puudujääk. „Neid probleeme ei saa lahendada eurode juurdetrükkimisega. Need on fundamentaalsed probleemid, kulub aastaid enne kui need saavad lahendatud.”
Seotud lood
Kreeka valitsus avalikustas 170 lehekülje pikkuse maksupetturite nimekirja. Maksuvõlgade kogusumma ulatub 15 miljardi euroni.
Kreeka valitsusega võlgade osalist mahakandmist arutavad laenuandjad panid lauale oma viimase pakkumise, jättes nüüd Euroopa Liidu ja IMFi otsustada, kas see pakkumine vastu võtta, ütles erasektori laenuandjaid esindav Charles Dallara.
Standard & Poor’s võib alandada Kreeka reitingu valikulise maksejõuetuseni, kui riik peaks jõudma võlgade restruktureerimise kokkuleppeni erasektoriga.
Euro ei toimi Kreekas ja Portugalis ning need riigid peavad lõpuks euroalast lahkuma, ütles Saxo Banki majandusteadlane Steen Jakobsen.
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.