Fortum Tartu AS juhatuse esimehe Margo Külaotsa sõnul osalevad ka nemad saastekvootide kauplemissüsteemis. Hetkel on plaan kvoote müüa, aga kõik oleneb hinnast.
„Meil on saastekvoote üle ja plaanis neid müüa, aga kindlasti vaatame, kuidas hind kujuneb,“ kommenteeris Külaots.Ta lisas, et saastekvoote on võimalik müüa kuni järgmise perioodi alguseni. „Saastekvootide mõte oligi see, et soodustada investeeringuid sellisesse energiatootmisesse, kus CO2 tekib vähem. Fortum Tartu on selliseid investeeringuid teinud, rajades uue koostootmisjaama, mis kasutab valdavalt biokütuseid," selgitas Külaots.
Külaots lisas, et neil on saastekvoote üle, sest aasta lõpus said nad kätte käimasoleva perioodi kvoodid. Saastekvoodid seisid tükk aega ja selle viivituse põhjuseks oli Eesti riigi ja Euroopa Komisjoni viis aastat kestnud kohtuvaidlus jaotuskava mahu üle.
Tänane Äripäev kirjutab sellest, et saastekvoodi hind maailmaturul on võrreldes tipphetkega 2008. aasta juunis langenud üle nelja korra. Hetkel osaleb saastekvootidega kauplemissüsteemis 52 Eesti ettevõtet, keda Euroopa Liit peab meie riigi suurimateks saastajateks. Äripäev küsib ettevõtjatelt, mis on neil plaanis saastekvootidega teha.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Soojusenergia tootmise ja elektrienergia jaotamisega tegelev Esro AS juhatuse esimees Jaan Saare sõnul ei ole neil saastekvootidega muret, müüma nad ei pea ja ostma ka mitte.
Saastekvoodi hind maailmaturul on võrreldes tipphetkega 2008 juunis langenud üle nelja korra. Osasid Eesti ettevõtteid see rõõmustab, teisi kurvastab.
Meil on selleks aastaks saastekvoote täpselt nii palju, kui tootmiseks on vaja, sõnas ehitusmaterjalide tootja Nordkalk ASi juhatuse esimees Andres Rammul.
Uuel aastal jõustuv vilepuhuja kaitse seadus hakkab töötajaid, aktsionäre ja kliente ettevõtte väärkäitumisel kaitsma, kuid siiani valitseb segadus teavituste sisuga ning valesti teavitamisel võib rikkuda ärisaladust.