Eurogrupi juht ja Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker ütles intervjuus Saksa väljaandele Handelsblatt, et ettepanekud, et Euroopa Keskpank ja euroala riigid Kreeka võlgadest kahjumi sisse võtavad, ei ole täiesti absurdsed.
Selline lahendus ei ole täiesti absurdne, ütles Juncker. Küll aga oleks absurdne seda praegu avalikult kommenteerida, vahendas agentuur Bloomberg.
Eile Luksemburgi parlamendis samal teemal saadikute küsimustele vastates eitas Juncker, et IMF või selle juht Euroopa Keskpanka kuidagi survestaks. Samas märkis ta, et kui siiski Euroopa Keskpank peaks nõustuma Kreeka võla osalise mahakandmisega, ei oleks kahju kuigi suur.
„Need väärtpaberid, mis Euroopa Keskpank ostis, osteti nominaaliga võrreldes suure allahindlusega. Nii et kui keskpank seda teeks, nagu teie väitel Pr (Christine - toim.) Lagarde soovitab, ei too see kaasa suuri kahjumeid. Õieti ei johtu sellest pea mingisuguseid kahjumeid,“ ütles Juncker.
Agentuur Reuters vahendas, et teemat sel nädalal arutanud Euroopa Keskpangas ei ole mingit üksmeelt. Ei kahjumi sissevõtmise ega võimalike alternatiivide osas nagu leppimine summadega, mida võlakirjade eest maksti, selle asemel, et nõuda võlakirjade väljalunastamist nimiväärtuses, kirjutas Reuters tuginedes kahe keskpanga allika väidetele.
Hinnanguliselt on Euroopa Keskpanga bilansis Kreeka võlakirju umbes 40 miljardi euro väärtuses.
Allikate sõnul on pank võlakirjade eest maksnud 38 mld eurot, 12 miljardit vähem kui 50 mld eurot, mis on võlakirjade nimiväärtus. Vahe kataks „augu“ oktoobris Kreeka jaoks kokku lepitud abipaketis, kus nn avaliku sektori osa oleks 130 mld eurot.
IMF on väljendanud korduvalt muret, et Kreeka ja erasektori vahel arutusel olev laenude osalise mahakandmise kokkulepe ei pruugi olla piisav, et Kreeka sealt edasi oma võlgade teenindamisega ise toime tuleb. See nõuaks avaliku sektori laenuandjatelt suuremat panust. Samuti on Kreeka ähvardanud, et vabatahtliku kokkuleppe asemel on olemas ka võlgade jõuga mahakirjutamine. Seegi jätab küsimuse, mis saaks sellisel juhul 2010. a kevadest käivitatud vastuolulise tugiostuprogrammi raames Euroopa Keskpanga bilanssi ostetud võlakirjadest.
Rootsi rahandusminister Anders Borg ütles Davosis, et poliitikud ei peaks Euroopa Keskpanka survestama kahjumi kandmises osalema. Tagajärg võib olla, et Euroopa Keskpank kahetseb selle tugimeetme käikulaskmist, et hädas riike abistada, vahendas Bloomberg.
Seotud lood
Avalikul sektoril ehk siis liikmesriikidel ja ELi institutsioonidel tuleb ilmselt oma panust Kreeka uues abipaketis suurendada, tunnistas Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn agentuurile Reuters.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on Kreeka ELi/IMFi abiprogrammiga riikidest endiselt kõige kehvemas seisus ning uudised Kreekast oodatust halvemad nii kasvunumbrites kui tegudes, kuid samas ei saa ka väita, et Kreekas midagi pole tehtud.
Võib juhtuda, et kui erasektori panusest ei piisa, tuleb Kreeka võla kergendamisel osaleda ka avaliku sektori laenuandjatel nagu Euroopa Keskpank.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.