Avalikul sektoril ehk siis liikmesriikidel ja ELi institutsioonidel tuleb ilmselt oma panust Kreeka uues abipaketis suurendada, tunnistas Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn agentuurile Reuters.
Rehni sõnul on vaja katta vahe, mis jääb, kui Kreeka erasektori laenuandjatega laenude osalise mahakirjutamise osas küll kokkuleppele jõutakse, kuid see ei taga Kreeka võlakoorma alanemist aastaks 2020 120%-le SKPst.
Rehn avaldas lootust, et kokkulepe erasektoriga sünnib veel selle kuu jooksul. Siis saavad IMF ja EL hinnata, kuivõrd on olukord oktoobriga võrreldes muutnud, mil avaliku sektori osaks Kreeka abipaketis hinnati 130 mld eurot.
„Me valmistame ette paketti, mis sillutaks teed Kreeka jaoks jätkusuutlikule lahendusele,“ ütles Rehn. „Ja selles paketis, tõepoolest, tekib uue analüüsi põhjal vajadus täiendavaks panuseks avalikust sektorist, kuid ei midagi dramaatilist,“ ütles Rehn.
Rehn ei kommenteerinud, kas Kreeka võlgade mahakandmises peaks osalema ka Euroopa Keskpank, mis on teinud võlakirjaturul tugioste.
Rehn ei nimetanud, kui suur see täiendav vajadus on, kuid ELi ametnike sõnul oleks erasektori pakkumine sellisel kujul, nagu see esmaspäeval euroala rahandusministrite lauale pandi, vähendanud Kreeka võlakoorma veidi alla 130%-le SKPst. Ministrid lükkasid selle pakkumise tagasi.
Eeldatavasti kokkulepe siiski sünnib, jättes ca 12-15 miljardi euro suuruse „augu“, millele on vaja leida kate. See on umbes sama suur summa kui kasum, mis Euroopa Keskpank saaks, kui odavamalt panga bilanssi ostetud Kreeka võlakirjad lunastatakse ühel päeval nimiväärtuses.
Seotud lood
Kreeka teine abipakett võib arvatust kulukamaks minna. Riigi majandus on halvenenud kiiremini ja Kreeka võib vajada lisaabi.
Saksamaa tahaks, et Kreeka loovutaks uue abipaketi saamiseks kontrolli oma eelarvepoliitika üle Euroopa Liidu institutsioonidele, vahendas agentuur Reuters viitega anonüümsele allikale.
Eurogrupi juht ja Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker ütles intervjuus Saksa väljaandele Handelsblatt, et ettepanekud, et Euroopa Keskpank ja euroala riigid Kreeka võlgadest kahjumi sisse võtavad, ei ole täiesti absurdsed.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on Kreeka ELi/IMFi abiprogrammiga riikidest endiselt kõige kehvemas seisus ning uudised Kreekast oodatust halvemad nii kasvunumbrites kui tegudes, kuid samas ei saa ka väita, et Kreekas midagi pole tehtud.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.