Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi sõnul sillutab fiskaalkokkulepe, millega 25 Euroopa Liidu riiki on valmis liituma, teed fiskaalliidule.
„Me tervitame fiskaalkokkulepet, milles riigi- ja valitsusjuhid üksmeelele jõudsid,“ ütles Draghi eile pärast Ülemkogu lõppu. „See on esimene samm fiskaalliidu suunas. See suurendab kindlasti usaldust euroala vastu. Samuti tervitame euroala alalise päästemehhanismi jõustumist 2012. aasta juulist,“ vahendas agentuur Bloomberg.
Fiskaalkokkulepe on Saksamaa eestvedamisel valminud leping 17 euroala riigi ja veel kaheksa ELi liikmesriigi vahel eelarvedistsipliini tugevdamiseks. Leppega ei liitunud vaid Suurbritannia ja Tšehhi.
Lepingu kriitikute sõnul ei aita kokkulepe praegust kriisi lahendada ega tee midagi erasektori võlgade osas, mis on probleemide peapõhjus sellistes riikides nagu Iirimaa ja Hispaania, kirjutas Wall Street Journal. Samuti on kaheldud, kas on mõistlik trahvida riike, mille valitsused on hädas eelarvedefitsiidiga.
Kriitikud arvavad ka, et kokkulepe põlistab euroalal majanduslanguse. See mitte üksnes ei piira valitsuste võimalusi majanduse stimuleerimiseks eelarvepoliitika kaudu, et vältida langust, vaid muudab järkjärgulise võlgade vähendamise nõudega suure võlakoormaga riikide jaoks nagu Itaalia raskemaks kiirema majanduskasvuga võlgadest „välja kasvamise“.
Kokkuleppe toetajate sõnul pole see aga nii jäik ning erakorraliste olukordade jaoks on piisavalt paindlikkust.
„Kokkulepel ei ole erilist majanduslikku sisu ja see ei aita kuigivõrd lahendada praegusi probleeme,“ ütles mõttekoja Re-Define juht Sony Kapoor ajalehele Wall Street Journal. Selle eesmärk on „anda skeptilistele Saksa valijatele ja Euroopa Keskpangale kindlustunne, et raskustes euroala riigid eelarvepoliitikas vooruslikuks hakkavad.“
Seotud lood
Euroopa vajab fiskaalleppele lisaks ka kasvupakti, ütles Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi.
Saksamaa kantsler Angela Merkel vajab reedel Brüsselis allkirjastatud fiskaallepingu ratifitseerimiseks parlamendi opositsiooniparteide toetust, mis võib survestada kantslerit nõustuma meetmetega, mis aitavad stimuleerida karmi kärpekuuri all riikide majandusi, kirjutab Wall Street Journal.
Eile Brüsselis toimunud mitteametlikul Euroopa Ülemkogul saavutati ka lõplik kokkulepe fiskaallepingu suhtes. Euroopa Liidu valitsusjuhtide hinnangul on tegemist olulise sammuga suurema fiskaalse ja majandusliku integratsiooni suunas.
Fiskaalleping ei ole imerohi, see ei välista valetamist, õiguskorra muudatusi vmt ega lahenda ka tänast kriisi, küll aga vähendab kriisi kordumise tõenäosust, kirjutab riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Juhan Lepassaar.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.