Eesti soovib sõlmida Jaapani suurkorporatsiooniga saastekvoodi müügitehingu, mis võimaldaks anda meie riigiametnike kasutusse üle poolesaja hübriidauto.
Eelmise aasta teises pooles kaardistas majandusministeerium riigiametite uute autode nõudluse. See näitas vajadust 600 auto järele.
"Automüüjatele on see kahjulik, sest suurhanked jäävad tegemata, aga kodanikuna pean tunnistama, et see oleks hea tehing," tunnistas Toyota edasimüüja Amserv Grupi ASi juht Raivo Kütt, kes saaks tehingust otsest kasu vaid autode hooldusest.
Swedbanki autoliisingu osakonna juhataja Tarmo Ulla hinnangul mõjutaks riigi plaan nii auto- kui liisinguturgu. „Tervikuna vedas 2011. aastal turgu uute autode soetamine, millest võib järeldada, et Eesti autopargi uuenemisele on mõju kindlasti olemas, kui riik uusi autosid ei liisiks,” ütles Ulla Äripäevale.
Riigikvootide müümisega tegelev peaministri nõunik Anne Sulling nentis, et hübriidautode osas pole veel miski kindel. "Meile on pakutud erinevaid ideid. Hübriidautod on üks paljudest," lausus ta.Kahe viimase aasta jooksul on kvoodidega kaubeldes Eestisse toodud 360 miljonit eurot, mis on teinud meist edukaima kvoodikaupleja riigi.
Loe uuest kvoodimüügikavast lähemalt tänasest Äripäevast.
Autor: Ave Lepik, Birjo Must
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Selleks, et keskkonnasõbralike autode hinnad tulevikus langeksid, saab auto ostuga head eeskuju näidata riik, uskus riigikogu liige Valdo Randpere.
Saastekvootide eest tehtud ostud mõjutavad kohalikku turgu moonutades konkurentsi, olgugi et mõnes mõttes maksumaksja võidab, rääkis Hansabussi tegevjuht ja üks omanikke Neeme Tammis.
Saastekvootide tehing Mitsubishiga oli valitsusele vahva mainekujunduskampaania. Kasutegur riigi ja rahva hüvanguks on tänaseni küsimärgi all.
Valitsuse homse istungi päevakorras on punkt Mitsubishi Corporationiga sõlmitud kasutamata saastekvoodi müügilepingu muutmiseks.
Tarkvaraarendajale Merada on turvalisuse tagamine ühtviisi oluline nii uue tarkvara kirjutamisel kui ka küberrünnaku ohu minimeerimisel oma ettevõttele. Viimase jaoks tehakse koostöös Teliaga regulaarselt turvanõrkuste kontrolli.