Täna avaldatud riigikontrolli auditist selgus, et spordialaliitudest sai tunamullu suurima riigitoetuse Eesti Kergejõustikuliit, järgnes Eesti Suusaliit.
Audit märgib, et alaliitude sissetulekute suur erinevus näitab, et eri spordialade arendamise võimalused on väga erinevad. Populaarsemate alade suuremad alaliidud annavad klubide ja sportlaste toetuseks ning võistlustel osalemiseks või võistluste korraldamiseks palju suuremaid rahasummasid, kui nad riigieelarvest toetustena saavad.
Spordialaliitude 2010. aasta riigi toetused kroonides Eesti Kergejõustikuliit 12 139 164Eesti Suusaliit 7 849 835Eesti Korvpalliliit 7 455 000Eesti Sõudeliit 7 360 303Eesti Võrkpalli Liit 5 561 750Eesti Judoliit 4 682 542Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon 4 235 000Eesti Ujumisliit 4 031 990Eesti Jalgratturite Liit 3 991 000Eesti Jalgpalli Liit 3 533 000Eesti Tennise Liit 3 478 996Eesti Jahtklubide Liit 2 865 359Eesti Uisuliit 2 602 582Eesti Käsipalliliit 2 278 000Eesti Laskurliit 1 888 216Eesti Jäähoki Liit 1 563 000Eesti Võimlemisliit 1 371 525Eesti Maadlusliit 1 268 160Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon 1 320 000Eesti Orienteerumisliit 1 268 160Eesti Triatloni Liit 1 149 999Eesti Tõstespordi Liit 1 013 920Eesti Lauatenniseliit 895 560Eesti Karatee Föderatsioon 801 928Eesti Aerutamisföderatsioon 735 000Eesti Saalihoki Liit 696 000Eesti Vehklemisliit 550 000Eesti Vibuliit 550 000Eesti Tantsuspordi Liit 508 773Eesti Veemoto Liit 495 000Eesti Kabeliit 414 000Eesti Poksiliit 314 000Eesti Moodsa Viievõistluse Liit 236 000Eesti Sumoliit 206 000Eesti Autospordi Liit 100 000KOKKU 89 409 762KESKMINE 2 554 565
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Äripäeva kirjutab tänases juhtkirjas, et kultuuriminister peaks Rein Lang spordi rahastamist põhjalikult reformina.
Täna avaldab riigikontroll auditi, mis toob välja, et spordi riiklik toetamine ei ole läbipaistev ning rahastamissüsteem on ebamõistlikult keeruline.
Spordialaliidud kulutavad halduskuludeks pool riigilt saadud toetuse summast ja umbes viiendiku kogueelarvest, selgub riigikontrolli auditist.
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.