• OMX Baltic0,33%270,76
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,53%1 739,37
  • OMX Vilnius−0,04%1 043,95
  • S&P 500−1,32%5 870,62
  • DOW 30−0,7%43 444,99
  • Nasdaq −2,24%18 680,12
  • FTSE 100−0,09%8 063,61
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,32
  • OMX Baltic0,33%270,76
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,53%1 739,37
  • OMX Vilnius−0,04%1 043,95
  • S&P 500−1,32%5 870,62
  • DOW 30−0,7%43 444,99
  • Nasdaq −2,24%18 680,12
  • FTSE 100−0,09%8 063,61
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,32
  • 09.02.12, 17:06
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Draghi: keskpank ei tohi valitsustele laenu anda

Euroopa Keskpanga juhi Mario Draghi sõnul ei anna EKP Kreeka abiprogrammile raha, sest neil on keelatud valitsusi rahastada.
"Ma saan teile öelda vaid seda, et ma ei saa teile midagi öelda," märkis Draghi pressikonverentsil. See järgnes keskpanga intressiotsusele, mis jättis euroala enim jälgitud baasintressi määra 1% tasemel muutmata.
Drahghi sõnul oli esmalt vaja ära kuulata IMFi ja ELi hinnang Kreeka olukorrale, mis esitatakse täna õhtul Brüsselis kogunenud euroala rahandusministritele.
Samas kordas ta, et keskpank seadusest möödahiilimiseks trikitama ei hakka. "Jutt sellest, et Euroopa Keskpank aitab kahjumeid katta, sellel pole mingit alust," ütles Draghi. Igasugune idee, et Euroopa Keskpank annab Kreeka abiprogrammile raha, rikub aluslepingutes sätestatud põhimõtet, et keskpangal on keelatud valitsusi rahastada, rõhutas ta.
Valitsuste rahastamine oleks kaudselt ka see, kui keskpank müüks oma bilansis olevad Kreeka võlakirjad kahjumiga euroala päästefondile EFSF.
Üldises hinnangus Euroopa majandusele ütles Draghi, et lisandunud on stabiliseerumise märke ja olukord ka finantsturgudel rahunenud, ehkki suur ebakindluse risk püsib. IMFi prognoosidega võrreldes söandab Euroopa Keskpank tema kinnitusel optimistlikum olla, ehkki ka pank ise prognoosib Euroopa majandusele vaid aeglast toibumist.
Suurimat peavalu teeb keskpangale Euroopa laenuturul toimuv. Kommertspangad karmistavad laenutingimusi, mis avaldub laenumahtude kasvu vähenemises. See omakorda hoiab tagasi reaalmajanduse toibumist.
Likviidsusriski leevendamiseks andis keskpank läinud aasta detsembris kommertspankadele esmakordselt võimaluse keskpangast kolmeks aastaks madala intressiga laenu võtta. Tegemist ei olnud n-ö uue rahaga, mida pangad saaksid otse majandusse edasi laenata – enamuse sellest kasutasid pangad oma võlgade refinantseerimiseks.
Samas ärgitas Draghi panku julgelt osalema, kui keskpank kuu lõpus rahapõua leevendamiseks taas sarnast laenuvõimalust pakub. Võimaluse kasutamine ei ole mingi nõrkuse märk, pareeris Draghi Saksa Deutsche Banki juhi vastupidiseid väiteid.
Pangajuhil leidus häid sõnu ka euroala juhtide sõlmitud fiskaalleppe kohtas, mis oli "oluline poliitiline sündmus" ja märk, et "euro on tugev reaalsus".
Plaani B keskpangal tema sõnul pole, see oleks märk ette alla andmisest. "Ma olen veendunud, et lõpuks langevad kõik pusletükid oma kohale," ütles Draghi.

Seotud lood

Uudised
  • 14.02.12, 09:20
Swedbank ei kavatse Euroopa Keskpangast laenata
Swedbank ei kavatse osaleda, kui Euroopa Keskpank pakub selle kuu lõpus pankadele taas võimalust kolmeks aastaks madala intressimääraga laenu võtta.
Börsiuudised
  • 09.02.12, 13:46
Euroopa Keskpanga intressiotsus oli ootuspärane
Euroala intressimäärad on tagasi kõigi aegade madalaimal tasemel, kus need püsisid ka 2009. aasta maist kuni mullu aprillini.
Uudised
  • 09.02.12, 17:30
Kreeka liidrid jõudsid kokkuleppele
Kreeka poliitilised liidrid teatasid täna, et leppisid kokku uued kokkuhoiumeetmed, mis omakorda sillutab teed Kreeka võlakoormat kergendavale kokkuleppele erasektori laenuandjatega ning IMFi ja ELi uuele abipaketile.
  • ST
Sisuturundus
  • 30.10.24, 09:00
Turvapartner peab alati käima mitu sammu ees: mis tagab ühe sündmuse õnnestustumise?
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele