Euroopa Keskpanga intressiotsus oli ootuspärane

Otsus oli ootuspärane. Agentuuri Bloomberg küsitletud 57 analüütikust prognoosis sellist tulemust 55. Kaks eriarvamusel olnud analüütikud prognoosisid intressimäära kärbet 25 baaspunkti võrra.

Viimati kärpis Euroopa Keskpank euroala intressimäärasid läinud aasta novembris ja detsembris. Sellega on euroala intressimäärad tagasi kõigi aegade madalaimal tasemel, kus need püsisid ka 2009. aasta maist kuni mullu aprillini.

Intressiotsusele järgnevalt pressikonverentsilt oodatakse täna eelkõige infot, kas ka Euroopa Keskpank oleks valmis osalema Kreeka võlgade restruktureerimises. Seni on pank sellele väga vastu olnud.

Taolise sammu üks tagasilööke võib olla, et keskpank piirab oma tugioste euroala riikide võlakirjaturul, mis võib näiteks Itaalia või Hispaania jaoks taas laenuraha hinda tõsta. 

"Euroopa Keskpanka survestada on vale," ütles agentuurile Bloomberg Ignis Asset Managementi haldur Stuart Thomson. "Kui Euroopa Keskpank kahju kannab, oleks sisuliselt tegemist rahaülekandega (ehk teisisõnu, keskpank rahastaks Kreeka defitsiiti), mis ei vasta keskpanga mandaadile. Ja võlakirjade tugiostuprogramm kukuks sellisel juhul kokku. Me ei vaja turule uut šokilainet."

2010. aasta maist on Euroopa Keskpank ostnud euroala riikide võlakirju 219 miljardi euro väärtuses. 36-55 miljardit sellest moodustavad Barclays Capitali ja UBS AG hinnangul Kreeka võlakirjad.

IMFi juht Christine Lagarde ütles läinud kuul, et Kreeka avaliku sektori kreeditorid peaksid oma toetust suurendama, kui erasektori laenude osalisest mahakandmisest ei piisa. OECD peasekretär  Angel Gurria leiab samuti, et Euroopa Keskpanga osalemine Kreeka võlgade restruktureerimises on "hea mõte".

Selle sammuga oleks võimalik Kreeka võlakoormat vähendada veel ca 11 miljardi euro võrra.