Super Mario 100 päeva

Ning turud on rahunenud, näinud ära keskpanga tulejõu, ehkki juurde on võidetud vaid aega pärisprobleemide lahendamiseks.

Täna ootavad turud infot keskpanga võimalikust osalemisest Kreeka võlgade mahakandmises, mis looks samuti tavatu pretsedendi. Euroala enim jälgitud baasintressi määr jääb aga 1% tasemel ilmselt muutmata.

Mario Draghi on näidanud end otsusekindla pragmaatikuna. Vaid paar päeva ametis olnud, teatas ta esimesest intressikärpest, millele järgnes järgmisel intressinõupidamisel teine, millega eelkäija Jean-Claude Trichet’ intressitõusud olid pikema tseremooniata kiiresti tagasi pööratud.

Pöördelise tähtsusega oli aga mullu detsembris tehtud otsus anda keskpangast kommertspankadele piiramatus koguses odavat likviidsuslaenu, mida ei tule tagasi maksta enne 2014. aastat.

Sellega sai ära hoitud väga väga tõsine laenukriis, tunnistas Draghi hiljuti ise Davosi majandusfoorumil.

Euroopa pangad vajavad tänavu laenude refinantseerimiseks sadu miljardeid eurosid, kuid traditsioonilised rahastamiskanalid on kinni. Nii kasutas keskpangast laenamise võimalust üle 500 panga, laenates ligi pool triljonit eurot. Ühtlasi leevendas keskpank tagatisnõudeid.

„Draghi päästis Euroopa pangandussüsteemi, mis oli riigistamise äärel,“ ütles agentuurile Bloomberg Telecom Italia juht Franco Bernabe.

Selle kuu lõpus plaanib keskpank üritust korrata. Analüütikute hinnangul võivad pankade laenusoovid järgmine kord juba triljonile eurole küündida.

Turgudele oli keskpanga samm kinnituseks, et vajadusel ollakse Frankfurdis valmis ka raskekahurid välja veeretama. Nii on närvilisus taandunud ja usaldus vaikselt taastunud.

„Läinud aasta lõpul mõtlesid paljud, et kõik, mis viltu minna saab, ka läheb viltu, kuid ei läinud,“ ütles Goldman Sachsi varahalduse juht Jim O’Neill Bloombergile. „Skepsis europrojekti suhtes püsib, kuid paanikatunne on kadunud.“

Eile olid aktsiaturud kuue kuu tipus, euro USA dollari suhtes viimase kaheksa nädala kõrgeimal tasemel ning rahaturu intressimäärad Euroopa pankadele dollarilaenude võtmiseks poole aasta madalaimal tasemel.

BNP Paribas’ varahaldus on üks investoreist, kes on hakanud uuesti Euroopa aktsiaid ostma.„Euroopa Keskpank pani püsti rahaseina,“ ütles investeeringute juht Christian Dargnat. „See on sõnum maailmale, et Itaalia ja Hispaania ei muutu maksejõuetuks. Kui me varem olime väga ettevaatlikud, siis nüüd oleme lihtsalt ettevaatlikud ning aasta väljavaadete suhtes „mõõdukalt optimistlikud“, ütles ta.

Silmnähtavalt on kasvanud ka nõudlus euroala riikide võlakirjade järgi, mis üheltpoolt leevendab riikide rahahäda ning teisalt pakub pankadele teenimisvõimalust. Üsna sarnasel moel kosusid keskpanga odava raha abil ka USA kommertspangad.

Euroala riikide laenukulud, mis vahepeal juba valupiiri ületasid, on uuesti alanenud. Itaalia kümneaastase tähtajaga võlakirjade tootlus oli eile 5,6% võrreldes 7,3% läinud aasta novembris. Hispaania võlakirjade tootlus on alanenud vastavalt 5,15%-le 6,78% tasemelt. Portugali puhul on positiivset mõju vähem, kuna kardetakse, et riik peab nii nagu Kreeka oma võlad osaliselt restruktureerima. Vähemalt teevad turud riikidel selget vahet.

Oma osa on paanika taandumises ka poliitikute edusammudel euroala reeglite karmistamisel, abimehhanismide tugevdamisel ning reformide ellu viimisel. Keskpanga tegevus vajalikke struktuurireforme ei asenda - vaid poliitikutelt saab tulla kriisi püsiv lahendus.

Ees on aga rida karisid.

Ikka püsib Kreeka pankroti oht, mille tagajärgi, nagu ütles Angela Merkel, pole võimalik ette hinnata. Portugal on ohujoonel. Majandusse pole suur osa keskpanga rahasüstist paraku veel jõudnud – paljud pangad on eelistanud oma eurod keskpanka deposiiti parkida. Läinud aasta viimases kvartalis karmistas laenutingimusi 31% keskpanga küsitletud pankadest, ning viiendik vastas, et plaanib seda tänavu teha.

Kõik see pärsib majandusaktiivsust, ehkki viimasel ajal on tulnud ka positiivseid uudiseid nii euroala seest kui väljast. Nii on vähenenud tõenäosus, et Euroopa Keskpank lähiajal uuesti intressimäärasid kärbib. 1% tasemel on euroala baasintressi määr maailma teiste suurte keskpankadega võrreldes ikka alles kõrgel tasemel. Majanduslanguse süvenedes võib aga keskpank intressimäära kärpida 0,5%-le.

Poliitilistest riskiteguritest terendavad lähemas tulevikus Kreeka ja Prantsusmaa valimised ning võimalus, et Iirimaal tuleb eelarvereegleid karmistav fiskaalkokkulepe rahvahääletusele panna.Ja kui Kreeka võlakirjade mahakandmises nõustuks osalema ka Euroopa Keskpank, avaks see võladraamas uue vaatuse.

Keskpangad pumpavad rahaMaailma kuue suurima keskpanga bilanss on 2006. aastast Bloombergi andmeil enam kui kaks korda kasvanud, kokku 13,2 triljonile dollarile.Tugiostud euroala riikide võlakirjaturul (219 mld eurot) koos suure likviidsuslaenuga mullu detsembris (489 mld eurot) on paisutanud Euroopa Keskpanga bilansi 2,7 triljonile eurole (3,6 triljonit dollarit) võrreldes USA 2,9 triljoni dollariga.USA keskpank plaanib uusi võlakirjaoste, Euroopa Keskpank annab kuu lõpus pankadele uue võimaluse kolmeks aastaks odavalt laenata (detsembris laenasid pangad keskpangast pea pool triljonit eurot)Kriitikute sõnul pole keskpankade „rahatrükk“ saavutanud majanduse kiiret toibumist. Meetme pooldajate sõnul olnuks olukord keskpankade jõulise sekkumiseta veelgi hullem.