Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts arvab, et madalast palgast kinni hoides kaotavad Eesti ettevõtted nii töö kui ka inimesed.
Madalat palka on peetud aastaid Eesti eeliseks. Kas madal palk on Eestile siiani eeliseks, analüüsib Mait Palts.
Kui läheneda sellele küsimusele must-valgelt, on kahtlemata hulk valdkondi, kus see täna nii on, et meie eelis on ainult madal palgatase. Osalt on see aga tänane paratamatus. Lihtsalt tehaksegi palju asju, kus efektiivsus ja tootlikkus on madalamad ning seega ka palgatase madal. Samas on see muutumas, kuid midagi ei juhtu üleöö.Mõeldes aga Eesti majandusarengule pikemalt, see kindlasti nii jääda ei saa. Seega ei saa öelda, et pikemas perspektiivis oleks madal palgatase Eestile eeliseks. Madalat palka eeliseks pidades või pikki eesmärke selle najale püstitades on oht, et jääme üldse tööst ja inimestest ilma. Kõrget rahvusvahelist konkurentsivõimet see ei taga ning kindlasti on meist madalama palga ja suurema rahvaarvuga riike.2010. aasta lõpus kaubanduskojatehtud ekspordiprobleemide uuringu ühe järeldusena toodi samuti välja, et ettevõtted valmistavad endi sõnul kõrge kvaliteediga tooteid (56% vastajatest) ja seejuures kõrge hinnatasemega. Samas on rahvusvahelisest statistikast teada, et meie ettevõtteid iseloomustab Euroopa Liidu keskmisest madalam lisandväärtus ettevõtte ja töötaja kohta. Eestist eksporditakse seega kõrgekvaliteedilisi madala lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. Hinnas ollakse sageli väliskonkurentidega samal tasemel, sisendite hinnad, nagu näiteks tööjõukulu, on Eestis aga veel sageli odavamad. Sisendhindade tõustes tekivad aga konkurentsivõime säilitamisega suured probleemid.Seega on äärmiselt oluline, et kasvaks ka kõrgema lisandväärtusega toodete ning teenuste pakkumine, kuid siis ei saa enam ka madalast palgatasemest ega selle eelisest rääkida. Need ei käi omavahel hästi kokku.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.