• OMX Baltic0,56%286,53
  • OMX Riga0,22%878,03
  • OMX Tallinn0,65%1 812,39
  • OMX Vilnius0,19%1 123,39
  • S&P 5000,88%6 049,24
  • DOW 301,24%44 025,81
  • Nasdaq 0,64%19 756,78
  • FTSE 1000,33%8 548,29
  • Nikkei 2251,58%39 646,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%103,64
  • OMX Baltic0,56%286,53
  • OMX Riga0,22%878,03
  • OMX Tallinn0,65%1 812,39
  • OMX Vilnius0,19%1 123,39
  • S&P 5000,88%6 049,24
  • DOW 301,24%44 025,81
  • Nasdaq 0,64%19 756,78
  • FTSE 1000,33%8 548,29
  • Nikkei 2251,58%39 646,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%103,64
  • 15.02.12, 09:37
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Apranga kvartalikasum kasvas 37%

Baltimaades tegutsev rõivakaupluste kett Apranga Grupp teenis 2011. aasta neljandas kvartalis 9,83 miljonit litti kasumit (0,18 litti aktsia kohta), mida on 37% enam kui aasta eest.Terve 2011. aasta lõikes ulatus kasum 25,01 litini (0,45 litti aktsia kohta), näidates aastatagusega 87% kasvu.
Grupi käive kasvas 2010. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 18% ning ulatus lõppenud kvartalis 101,45 miljoni litini.
Peamiselt noorterõivastele ja Zara kaubamärgi toodete müügile keskendunud firma kvartalitulemused ühtisid enam-vähem LHV Panga ootustega (97,2 mln litti käivet ja 10,1 mln litti kasumit).
2011. aastal andis Apranga tuludest 64% Leedu, 23% Läti ja 13% Eesti.Samas näidati Eestis möödunud aastal 20,5% käibekasvu. Lätis ulatus kasvutempo 12,5% ja Leedus 11,9%ni.
2011. aasta lõpu seisuga oli Aprangal kokku 121 poodi. sh 78 Leedus, 32 Lätis ja 11 Eestis. Aastaga lisandus juurde 7 rõivakauplust. Rõivakaupluste müügipind suurenes aastas samas 2,8% ning ulatus 64 700 ruutmeetrini.
Apranga aktsia alustas täna Vilniuse börsil 1,647 litil (5,687 eurol) ehk 3,45% plussis. Rõivaste müügiketi turuväärtus on täna kasvanud 91 miljoni euroni ehk kõrgeima tasemeni pärast möödunud aasta juulit.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.01.25, 06:00
Heldur Meerits: koolide edetabelid on kuritegelikud
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele