EASi andmetel teostati möödunud aastal Eestis umbes 50 suuremat välisinvesteeringute projekti, millest 27 tehti EASi kaasabil. Neist omakorda rohkem kui pooled olid tööstusinvesteeringud, mis tulid peamiselt Soomest, Hispaaniast ja Saksamaalt.
2011. aastal tehtud välisinvesteeringute rahaline maht oli ca 600 miljonit eurot, mille raames luuakse hinnanguliselt 2200 uut töökohta, neist EASi toel tehakse investeeringuid ca 210 mln euro ulatuses ning plaanitakse luua umbes 1410 töökohta, teatas EAS.
EASi rahvusvahelistumise divisjoni kaasabil teostati mullu 27 investeerimisprojekti, millest 20 olid uued investeeringud ja 7 Eestis juba tegutsevate välisettevõtete laienemised. 27 projektist 17 olid investeeringud tööstusse, kolm äriteenuste valdkonda ning kaks R&D ja logistika valdkonda. Tööstusprojektidest enamik teostati masina- ja metallitööstuse ning elektroonikatööstuse ettevõtete poolt. Peamised EASi kaasabil tehtud investeeringute päritoluriigid olid Soome, Hispaania, Saksamaa, Venemaa ja Norra.
„Ligi pooled välisinvesteeringutest tulid Soomest. Enamik investeeringutest, mida nõustasime, tehti Tallinnasse ja Harjumaale, kuid üksikuid projekte läks ka Ida-Viru, Saare ja Pärnu maakonda,“ kommenteeris EASi juhatuse liige Maria Alajõe. „Meie huvi on eeskätt kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomisele kaasaaitamine, seetõttu on viimastel aastatel kujunenud olulisemateks sektoriteks äriteenused, elektroonikatööstus, IKT, masinatööstus ja logistika,“ nimetas Alajõe.
Möödunud aastal torkas silma kaks trendi: Eestisse investeerivad valdavalt Põhjamaade ja suurte Lääne-Euroopa riikide ettevõtted. „Kui Põhjamaa ettevõtted eelistavad Eestit madalamate kulude tõttu, siis Lääne-Euroopa ettevõtted pääsevad siin tegutsedes ligi Põhjamaade ja Venemaa turgudele. Samuti lisab neile kindlust Eesti tasakaalus riigieelarve ja stabiilne majanduspoliitika, mis on kujunenud olulisteks teguriteks investeerimisotsuste tegemisel,“ rõhutas Alajõe.
Üks EASi kaasabil tulnud välisinvestoritest on maailma üks juhtivaid mänguväljakute valmistajaid, Soome ettevõte Lappset, mis on saanud mitmeid auhindu oma innovaatilisuse ja disaini eest. Ettevõte avab tänavu Tallinna lähedal uue metallkomponentide tootmise tehase, kus kasutatakse uusimat tehnoloogiat. Eestisse tehtava investeeringu suurus on ca 3 mln eurot, tehases saab tööd umbes 30 inimest. Eesti valiti välja logistiliselt hea asukoha ja madalamate tootmiskulude tõttu.
RBA Gruppi kuuluv Hispaania päritolu Atienza y Climent rajas Tallinna plasttoodete tehase. Muuhulgas Hello Kitty tooteid valmistav tehas alustas kahe tootmisliiniga ning plaanib aastaseks käibeks üle 30 miljoni euro. Eestist eksporditakse tooteid Poola, Soome, Prantsusmaale, Venemaale jm. 13 töötajaga alustanud tehas plaanib jõudsat laienemist, mistõttu järgmise aasta lõpuks peaks tööd saama juba 60 inimest.
2010. aastal teostati Eestisse 40 suuremat välisinvesteeringute projekti mahus 370 mln eurot, mis on ca 40% vähem kui möödunud aastal. Neist 24 projekti mahus 70 mln eurot, mille abil plaanitakse luua 830 uut töökohta, tulid Eestisse EASi kaasabil.
Mõningaid 2011. aastal investeerimisotsuse teinud välisettevõtteid: Soomest: Lappset Estonia OÜ, Reimax Electronics OÜ, Incap Estonia, Vadoco OÜ, Meconet AS, Trafotek Oy Eesti filiaal; Saksamaalt: Finsterwalder Transport & Logistik AS, Leonhard Weiss RTE AS.
Seotud lood
Elektroonikatootja Incap Electronics Estonia, mille emafirma tegutseb Soomes, pööras suure kahjumi kasumiks.
Tööstuslike õhufiltrite tootja Vado tõmbas Eestis koomale ning laieneb hoopis Poolas.
Eesti kaubandus- ja tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul on Eesti koos Läti, Leedu ja terve Ida-Euroopaga konkurentsivõitluses koos.
Kas Eesti on ka tulevikus ettevõtete jaoks parim tootmiskoht, oleneb sellest, mida ja kuidas toota, ja kas tegemist on kapitali- või tööjõumahuka tootmisega, leidis analüütik Meelis Kitsing.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.