Europoli ametnik: arenenud riikides pole patriotismi

"Uskuge mind, patriotismi ei jätku lõpmatuseni," ilmestas Palo erasektori ja riikliku sektori koostööd majanduskuritegude paljastamisel. "Kui läheme arenenud triikide juurde, siis seal kipub patriotism millegipärast täiesti ära kaduma."

Palo tõi näiteks koostöövormi, mida võiks nimetada parasiitluseks. "Looduses on ka selline koostöövorm nagu parasiitlus. Kui läheme suvel paljajalu läbi tiigi, siis leiame pärast jala küljest kaani. See on ka üks koht, mis ohustab koostööd nii avaliku sektori kui erasektori poolt," selgitas ta.

Palo rõhutas, et kuritegevuse areng on niivõrd kiire, et Euroopa Liidu institutsioonid ei suuda selle arenguga sammu pidada.

Piiriüleste koostöörühmade puhul on samas ELi edukaimad Eesti ja Soome rühmad. "Eesti ja Soome on läinud seda teed, et operatiivplaan on võimalikult üldine. ELis on aga riike, mis võtavad seisukoha, et kui operatiivplaanis pole kirjas, kuidas midagi tehakse, pole see järelikult lubatud. Neid riike nimetatakse arenenud riikideks," rääkis Palo.

"Jumal tänatud, et Eesti pole läinud seda teed. Annaks jumal, et Eesti ei hakkaks riigisektori ja ettevõtete koostööd üle reguleerima. Kaotame muidu oma paindlikkuse," lisas ametnik.

"Kuna me oleme nii väiksed ja teame üksteist, on infovahetuse kiirus meie trump," ütles Palo ja kirjeldas juhtumit, kus vastas Europolo sideohvitserina päringule kahe tunniga ja siis jooksis tema tuppa taanlane, kes karjus, et vajab riigi seisukohta, mitte Palo isiklikku arvamust.

"Läks tükk aega, enne kui suutsin talle selgeks teha, et Eestist on võimalik nii kiirelt andmeid saada. Hiljem õppisin tegema nii, et vastasin päringule, aga jätsin siis vastuse tunniks paariks lauaservale laagerduma. Kui vastus laekus päevaga, leiti, et see on samuti hea, kuid ei tekkinud kahtlust, miks vastus tuli nii kiiresti," märkis Palo.

Suvel täitub Peeter Palon Europoli tööle asumisest 10 aastat. Algul töötas ta Europoli sideohvitserina, nüüd ametnikuna.

Majanduskuritegevuse teemalise konverentsi korraldasid Eesti Koolitus- ja Konverentsikeskus ning portaal kannatanuabi.ee, mida veab endine uurija Reigo Reimand.