Investeerimine on hädavajalik

Tänasel päeval oleme me küllaltki jõhkras maailmas, iseäranis Eestis, kuid ka laiemalt on analoogne probleem. Probleem on madalad tootlused, madal kasv ning kõrge inflatsioon. Mind inspireeris seda lugu kirjutama BlackRocki juhatuse esimees Laurence D. Fink, kuigi analoogseid mõtteid olen aegajalt mõlgutanud aastaid.

Sisuliselt on kõigil kaks valikut, millest kumbki ei ole mõnus. Esimene valik on see, et hoidke oma raha arvelduskontol või tähtajalisel hoiusel edasi ning ärge hiljem pahandage, et te ei võtnud midagi ette selles suhtes, et inflatsiooni mõju vähendada. Teine võimalus on see, et raha tuleb investeerida, olgu selleks aktsiad, fondid, investeerimishoiused, mets, kuld, toorained, kinnisvara, maalid, postmargid, ettevõtlus jne. Teine valik on riskantsem, kuna keegi ei saa öelda, et ukse ees ei ole aktsiaturul korrektsioon või et pikemal perioodil ei ole langusriski. Küll on aga tõenäoline, et pikema aja jooksul mõnede varade hinnad tõusevad ja ehk löövad üldise hinnataseme tõusu. Garantiid ei ole. Teine valik ei pruugi sobida kõigile – kõik määrab ära teie riskitaluvus. Raha hoiustades on hea magada – ei pea lehest või portaalist lugema, kuidas jälle miski kuhu raha sai paigutatud võis kukkuda. Samas aga närib vaikselt inflatsioon sääste. Teine valik eeldab, et tuleb ennast finantsiliselt harida ning seejärel võtta mingisugust endale sobivat riski. Mida teadlikum on riskivõtt, seda parem. Samas ei kontrolli ka sellisel puhul te ise toimuvat, peate sellega kohenduma. See võib tähendada rahutumat und, kuid on lootus, et te ei maga maha inflatsiooni hävitavat tegevust. Olete midagi ette võtnud, kuid ikkagi me ei tea, kas sellest on kasu.

Kas te võtate riski? Kahjuks moodustavad tavaliselt eraisikute varad rahast arveldusarvel, tähtajalistest hoiustest ning II pensionifondi kogunevast varast. Unustage kinnisvara, kus te elate – kui te just ei kavatse kolida hiljem kuuse alla elama. Vaadake, kui suur on teil mitte-riski võtvate varade osakaal. Selleks liitke kokku enda arvelduskontol olev jõude seisev raha ja hoiused. Nüüd vaadake, kui palju on teil II pensionisambas raha. Kuigi II samba fondid ei pruugi olla maksimaalselt investeeritud (raha osakaal või periooditi olla suurem), vaadake, kui suur on teie II samba pensionifondides aktsiate osakaal. Näiteks oletame, et teil on II pensionisambaase kogunenud 5000 eurot ning teil on see raha fondis, kus on lubatud aktsiate osakaal 50%. Seega on teil seal lihtsustatult vaid 2500 eurot aktsiariski. Oletame, et teil on ka 5000 eurot hoiustel ja arvelduskontol. Seega on varasid 10 000 eurot, millest riskivarasid on vaid 2500 eurot ehk teie säästudest on vaid 25 protsenti see, mis võiks soodsates oludes inflatsiooni lüüa. Ja nüüd ehk šokeerivam pool – selline on vana investeerimisfilosoofia alusel normaalne aktsiate (loe riskivarade) osakaal 75 aastasele inimesele! Vana rusikareegel investeerimisel oli, et lahutage sajast oma vanus ning saate osa, mis võiks olla aktsiates. Kui olete noorem, siis peaks selles valguses hakkama oma finantstulevikule mõtlema. Ja see oli vanasti, kui inflatsioon oli lääneriikides suhteliselt madal ning aktsiaturgude tootlus korralik.