Finantstehingute maks tekitab palju kahtlusi

"Erimeelsustest hoolimata on meil ühised eesmärgid,” ütles Euroopa Komisjoni maksuvolinik Algirdas Šemeta debatti sisse juhatades. “Esiteks tagada, et ?nantssektor annab õiglase osa kriisi kulude katmiseks ja avaliku sektori tuludesse, ning teiseks, et taastada avalikkuse usaldus selle sektori vastu  ning sektori stabiilsus.”

Selgelt oli veebis üle kantud debatist ilmne, et maksu poolt on mitmed suured euroala riigid nagu Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia, saades toetust Soomelt ja Austrialt.

Väga raske on aga maksu poolt hääletada Rootsil, ütles rahandusminister Anders Borg. Ning Suurbritannia pole ka oma seisukohti muutnud.

Saksamaa toetab Euroopa Komisjoni mullu sügisel lauale pandud ettepanekut ?nantstehingute maksu kehtestamiseks 100%, ütles rahandusminister Wolfgang Schäuble.

Kaubad ja teenused on käibemaksuga maksustatud, ?nantssektor mitte. “Ma ei näe selleks maksuvabastuseks vajadust,” ütles ta.

Ministri sõnul pole mõtet oodata, et kogu maailm ideega kaasa tuleb. “See on parim viis kindlustada, et midagi ei juhtu,” ütles Schäuble, ärgitadesEuroopat eeskuju näitama.

Maksu vastased, nagu Luksemburg ja Rootsi, manitsesid täpsemalt analüüsima, mida see reaalmajandusele ning kapitali hinnale tähendaks.

Anders Borgi sõnul suurendaks maks praegu pakutud kujul majapidamiste ning ka valitsuse laenukulusid, mis  ei jäta madala laenukoormusega Rootsit ükskõikseks.

Ka maksu ajastamine on problemaatiline – pankade laenukulud alanevad praegu keskpankade tegevuse tõttu. “Pangad on aga nagu kütuse?rmad, mis kulude tõustes kiiresti hinda tõstavad, kuid ei reageeri sama kiiresti, kui kulud alanevad,” ütles Borg. “Kui kehtestame maksu, mis marginaale veel 20 baaspunkti võrra tõstavad, suurendab see majapidamiste laenukulu. Eriti negatiivne on ettevõtete laenukulu kasv,” ütles Borg.

Borgi sõnul on uut maksu raske aktsepteerida ka seetõttu, et maksustamise õigust on Rootsis läbi aegade kohalikuks õiguseks peetud. Samuti on Rootsil raske leppida, et maksust laekuv tulu läheks ELi eelarve rahastamiseks.

Malta rahandusminister viitas, et kui pangad maksustada käibemaksuga, saavad nad ka õiguse käibemaksu tagastuseks, mistõttu uuest maksust ei pruugi sündida muud kui lisakoormus ettevõtetele ja tarbijatele.

Ministrid otsustasid, et vajavad täiendavaid analüüse ning et vaja on otsida ka alternatiive.

Kokkuleppele jõudsid rahandusministrid aga Kreekale uue abipaketi andmises, mille maht on 130 miljardit eurot. Samuti nõustuti Hispaaniale järele andma selle aasta eelarvede?tsiidi vähendamiseks tingimusel, et 2013. aastal võetud eesmärk de?tsiit euronormi saada ei muutu.

“Just see number on kõige olulisem,” ütles eurogrupi juht Jean-Claude Juncker.

Samas tuleb Hispaanial tänavu täiendava 0,5% ulatuses SKPst veel eelarvede?tsiiti koomale tõmmata.