Finanstehingute maks, mille üle Euroopa Liidus praegu tulised arutelud käivad, tähendaks Eestile loodetud tuludest suuremaid kulusid, rääkis Rolan Jankelevitš advokaadibüroost Tark Grunte Sutkiene Pärnu finantskonverentsil.
Uue maksu advokaadid ütlevad, et 85% maksustatavatest tehingutest toimuksid finantsasutuste vahel.
"Eestis on võlakirjaturg olematu ja aktsiaturg väheaktiivne. Ja kui finantsasutuste kasumimarginaal neist tehingutes on madal, ei hakata seda marginaali mitte langetama, vaid see maks langeks tarbija kuluks," ütles Jankelevitš. Väide, et see on vaid pankadevaheline teema, mida tarbija ei saa tunda, on vaieldav.
"Eestis ületavad prognooside kohaselt selle maksu haldamise kulud prognoositavad tulud," lisas Jankelevitš.
Seotud lood
Euroala rahandusministrid jõudsid Brüsselis üksmeelele Kreeka uue abipaketi ja Hispaanialt nõutavate kärbete suhtes, kuid finantstehingute maks tekitab alles palju erimeelsusi.
Euroopa Liidu rahandusministrite viimasel kohtumisel läinud nädalal jõuti üksmeelele, et finantstehingute maks võib teoks saada n.ö tõhustatud koostöö korras, mis eeldab vähemalt üheksa riigi toetust – toppama jäämine oleks takistanud näiteks Austrias ja Saksamaal euroala alalise päästemehhanismi ESM jõustumist.
Euroopa Parlament otsustas tänasel hääletusel, et finantstehingute maksu (FTT) ideega tuleb edasi minna, isegi kui selle kasuks peaksid otsustama vaid mõned ELi liikmesriigid.
Laupäeval Tartu raekojas Prantsusmaa Euroopa asjade ministri Bernard Cazeneuve’iga kohtunud peaminister Andrus Ansip ütles kohtumise järel, et ka Eesti on valmis kaaluma selle tõhustatud koostööga liitumist.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.