Kalakasvatus Narva alla

Võsu visiooni järgi tuleks Euroopa Kalandusfondi raha toel kaevata kanal, mis juhiks osa soojast veest Narva veehoidlasse umbes ühe kilomeetri võrra allavoolu. Uue kanali ja veehoidla vahel on Vaivara vallas 250 hektarit reformimata riigimaad ja kanali äärde võiks riik müüa kalakasvatajatele kinnistuid.

Ükski neist, kellelt selle idee kohta arvamust küsisime, ei pidanud seda utoopiliseks. Küll aga rõhutas Narva Elektrijaamade arendusjuht Rein Veinjärv, et neil pole kohustust soojaveekanalis voolava vee kogust ega temperatuuri tagada. Maa-ameti peadirektori asetäitja kt Anne Toomi sõnul võib riigimaa võõrandamise menetlus kujuneda üsna aeganõudvaks.

Kalaklastri-idee. Eesti ainsa tuurakasvatusfirma ASi Lasita suuromanik ja juhatuse liige Jaak Võsu käis aasta tagasi esimest korda välja idee moodustada sihtasutus Eesti Kalakasvatus ehk kalakasvatusfirmade klaster. “Eesmärk on koondada kalakasvatajad Narva piirkonnas ühte rusikasse ja suurendada oluliselt kalatoodangut,” ütles Võsu. “Segades Narva veehoidla ja soojaveekanali vett, saab temperatuuri reguleerida kasvatatavale kalaliigile optimaalseks, 10–25kraadiseks, ning seda sõltumata Eesti Elektrijaama koormusest. Tekib võimalus kasvatada kala vabas looduses 365 päeva aastas.” Võsu andmeil on vooluvee hulk Narva jões võrreldav kõigi Eesti jõgede kogu voolu hulgaga. “Seega veepuudust pole karta,” lisas ta.

Võsu on kindel, et piirkonnas oleks tootmispotentsiaali kasvatada kümneid tuhandeid tonne kalu. “Eestis on aastate jooksul eraldatud kalakasvatuse toetamiseks ligi 200 miljonit krooni, kuid omamaine kalatoodang on jätkuvalt 500–600 tonni aastas,” lausus Võsu. “Eesti kalakasvatuses on viimased kümne aastat kestnud pidulik paigalmarss. Põllumajandusministeerium ja PRIA on lugenud oma ainsaks ülesandeks Euroopa struktuurifondidest saadava toetuse Eestisse toomise, seades toetuse taotlejatele tingimuseks teoreetilise tootmisvõimsuse kasvu.”

Võsu lisas, et üksi ta kalakasvatusfirmade klastrit luua ei jõua: “Olen selleks liiga vana.” Jaak Võsu saab tänavu 71aastaseks.

Kui seni kasvatab Lasita suurosalusega OÜ Störfisch siberi ja vene tuurasid Eesti Elektrijaama jahutuskanalis sumpades, siis Lasita enamusomanduses olev OÜ Leegu rajab lähedusse uue, Vete kalakasvanduse, kus hakatakse kasutama nii elektrijaama sooja vett kui ka külma jõevett.

Võsu andmeil on elektrijaamast väljuv jahutusvesi hoidnud kanalis vee temperatuuri viimasel paarikümnel aastal keskmiselt 17–20 kraadi juures. Ka kõige suuremate külmade ajal talvel on kanalis vesi stabiilselt 10 kraadi ringis.

Tappev kuumaveevann. Senine ainus suur probleem on see, et liiga kuumal suvel ei ole võimalik kanalisse külma vett suunata. Nii näiteks tõusis 2010. aasta kesksuvel jahutuskanali vee temperatuur üle 30 kraadi ja üksikutel päevadel isegi üle 36 kraadi. Selline temperatuur on ka soojaveelistele tuuralistele tappev ning tol suvel hukkus kahekilomeetrises kanalis kogu kalastik. Störfisch kaotas 70 tonni kaubakala ning firma sai üle 7 miljoni krooni kahjumit.

Toetajaid on. Vaivara vallavanema Veikko Luhalaiu kinnitusel on nad väga huvitatud, et valla maadel tegutseksid kalakasvatusfirmad. “Tänu elektrijaamale on piisavalt sooja vee ressurssi ja see on ainus koht Eestis, kus saab välitingimustel aasta läbi kala kasvatada,” ütles ta ta.

Ka Ida-Viru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Urmas Majajääs arvas, et Võsu ideel on jumet. “Aga enne ei saa seda ellu viia, kui maaküsimus on selge,” sõnas Majajääs. “Selle maa sihtotstarve tuleks enne teha tootmismaaks.”

Eesti üks suuremaid kalakasvatajaid, Jõgevamaal asuva Kalatalu Härjanurmes peremees Aarne Liiv ütles, et tema oma praegust kalakasvatust Narva elektrijaamade lähedusse ümber ei koliks. “Seal saab ikkagi kasvatada põhiliselt vaid tuura, sest näiteks forellile on Narva jõe vesi suvel liiga soe,” põhjendas Liiv. “Ja vedada kaks korda aastas kala ühest kohast teise – sügisel Narva ja kevadel siia tagasi – läheb liiga keeruliseks ja kulukaks.”

Liivi sõnul sõltub kala aastaringne kasvatamine Narva elektrijaama lähedal paljuski sellest, kuidas on soe vesi tagatud. “Elektribörs paneb selle paika – kui jaamal koormust ei ole, ei ole ka sooja vett,” lisas ta.

Kui enamik kalakasvatajaid leiab, et lahtistes läbivoolukanalites kala kasvatamine meie kliimas on ebaefektiivne tootmine, siis Jaak Võsu on üks väheseid, kelle arvates teeb just kinnine veekasutussüsteem kala omahinna kõrgeks.

“PRIA eelistab toetada vesiviljelusprojekte, kus nähakse ette kaevuvee korduvkasutussüsteemi ja seega suletud kalakasvatushoonete ehitamist. See on aga kallis ega võimalda Eestis konkurentsivõimelise hinnaga kala toota,” on ASi Lasita suuromanik veendunud. “Näiteks Taanis kasutab kaevuvee korduvkasutussüsteemi vaid iga kümnes kalakasvataja ja sellistes süsteemides kasvatatakse vaid väikest kala. Kaubakaalu kosuvad kalad ikka odavamates tingimustes – meresumpades,” rääkis Võsu.

Saaremaale kinnise vikerforellikasvanduse ehitanud OÜ AquaMyk juhatuse liige ja üks osanikest Priit Lulla on aga, vastupidi, veendunud, et just suletud veeringlusega kalakasvandus on Eesti tingimustes efektiivne. “Investeering on alguses loomulikult suurem ja äririske on palju, kuid hiljem hakkab ühekordne investeering ära tasuma,” rääkis Lulla. “Katuse all olevat tootmist, näiteks vee temperatuuri ja muud, saab kontrollida. Katuse all kasvab kala 365 päeva aastas, aga looduses kasvab kala ainult suvel, kui ta süüa saab.” Lulla lisas, et kalakasvatuse juures muutub üha määravamaks ka keskkonnasõbralikkus ja aastane vee kulu ühe tonni kala kasvatamiseks.

Sooja vee olemasolu on äririsk

Soojaveekanalis olev vee temperatuur jääb kalakasvataja äririskiks, hoiatas Narva Elektrijaamade arendusjuht Rein Veinjärv. Tema sõnul on loob soojaveekanal kalakasvatajatele soodsad tingimused.

Kas kalakasvatajad on elektrijaama jaoks teretulnud naabrid? Narva elektrijaamad peavad väga teretulnuks, kui elektrijaamast väljuva madala potentsiaaliga jääksoojuse võimalusi püütakse ära kasutada. Samas rõhutan, et seoses elektrijaama tsüklilise ja sesoonselt erineva tööga elektri tootmisel peavad ettevõtjad kindlasti arvestama, et soe vesi äravoolukanalis ei saa olla pidevalt garanteeritud ja sõltub paljudest teguritest. Sooja vee olemasolu kanalis on kalakasvatajate äririsk. Narva Elektrijaamadel (NEJ) puudub sooja vee tagamise kohustus ja me ei kavatse sellist kohustust ka võtta.

Kas kalakasvandused saaksid sooja vee tasuta? Vastavalt keskkonnalubadele võivad Narva elektrijaamad kasutada jõevett jahutusveena ja NEJ ei müü ega või müüa kanalist vett. Kalakasvatusfirma kasutab soojaveekanalist vett vastavalt ettevõttele antud keskkonnalubade raames ning tasub selle eest keskkonnatasusid.Kui kalakasvataja esitab NEJ-le taotluse, millest täpselt ja üheselt selgub juurdepääsu vajadus, ning vee võtmine ei takista NEJ tootmistegevust ega kahjusta keskkonda, ei näe NEJ põhjust mitte anda oma nõusolekut.

 

Tasub teada

Kalaklastri parim asukoht on Vaivara vald Ida-Virumaal

Ida-Virumaa eelisedohkesti looduslikku külma (Narva ning teised jõed) ja sooja vett (Eesti Energia jõujaamade jahutusvesi), palju vaba tööjõudu, keda on võimalik ümber õpetada kalakasvanduste tarbeks.Madal Elatustase võrreldes muu Eestiga ja klastri loomine aitaks elavdada kogu piirkonda.Soositud on Euroopa Liidu struktuurivahendite saamine sellesse piirkonda.Piisavalt vaba riigimaa ressurssi, mida oleks võimalik kasutada uute vesiviljelusettevõtete loomiseks.On juba olemas kalakasvatuse traditsioonid.Looduslikud tingimused soosivad säästlikku, veega seotud tegevuste arendamist.

Allikas: Sihtasutuse Eesti Kalakasvatus initsiaator Jaak Võsu