Raasuke: riigiettevõtted ühe katuse alla

Kõigepealt tuleks sõnastada riigi osaluspoliitika, teine on igasuguste eesmärkide ja lühiajalise efektiivsuse parandamine, kolmandaks tuleks üle vaadata riigiettevõtete strateegilised arenguplaanid ja neljandaks analüüsida riigi äriühingute arenguplaane laienemiseks väljapoole Eestit.

Eesti Investeerimisettevõte, millest kirjutas reedene Postimees ja mis koondaks riigiettevõtted ühise katuse alla, on lihtsalt üks võimalik lahendus, kuidas kõiki neid asju praktiliselt teha. “See ei ole eesmärk omaette, vaid viis, millises organisatsioonilises vormis oleks hea neid samme teha,” märkis Raasuke.

Raasukese sõnul on võimalik teha ka näiteks ministeeriumidele ühine organisatsioon, see ei pea ilmtingimata olema äriettevõte.

Rääkides ühise investeerimisettevõtte loomise negatiivsetest külgedest, sõnas Raasuke, et nendeks on võimalikud juhtimisvead ja kindlasti ka mingisugune kulu.

Riigifirma Eesti Posti nõukogu esimees Meelis Atonen ütles, et äriühingute valdamise põhimõtte otsustavad ikka omanikud, mitte hallatavad. “Eesti Postil kui hallataval ei saa seetõttu seisukohta olla,” märkis ta, kuid lisas, et kodanikuna on ta lisa­struktuuri vajalikkuse suhtes skeptiline.

“Pigem peaks riik veel kord hindama, milliseid ettevõtteid ta strateegilisena vajab, milliseid mitte, ning viimased realiseerima,” ütles Atonen. “Nn strateegilistel ettevõtetel on kindel funktsioon ning nende strateegia paneb  paika valitsus.”

Atoneni sõnul vajab selgitamist autorite plaan hakata aktsiaid riigi portfelli juurde ostma. “Kas siin tahetakse kedagi raskest olukorrast päästa, otsitakse kellelegi lisategevust või ei teata riigi ülesandeid,” küsis Atonen. Tema sõnul on mõttetu riigi osalust osaliselt Eesti Pangale ja Arengufondile laiali jagada. “Mida see annab? Juhtimise ja vastutuse hägustumise?” küsis ta.

Praegune süsteem toimib. Atonen on veendunud, et riigi osalus ettevõtluses peab olema minimaalne ning selle haldamisega saab valitsus olemasolevate ministeeriumide kaudu hakkama. Vajadusel saab konsultatsioonideks kaasata eksperte, ka Arengufondist, Eesti Pangast, aga ka mujalt, näiteks ettevõtlusest.

Atonen lisas veel ühe detaili: praegu arutatakse elektrivõrgu ettevõtte Eleringi ning energia tootmise ettevõtte Eesti Energia juhtimise hajutamist, mida nõuab Euroopa direktiiv. Räägitakse erinevate ministeeriumide juhtimise all olemisest. “Kui nüüd tuleb nn juhtimiskeskus, siis kas selleks peaks neid mitu olema?” küsis ta.

Ühised strateegiad võiks olla küll. Riigile kuuluva Tallinna Sadama juhi Ain Kaljuranna hinnangul on riigile kuuluvatele strateegilistele infra­struktuuriettevõtetele vaja teatud ühiseid strateegiad, kas see peaks toimuma katusorganisatsiooni kaudu või kuidagi teistmoodi, ei osanud Kaljurand öelda. “Tuleb kaaluda, kas see annab lisandväärtust,” märkis ta.

Tallinna Sadamal on omaniku strateegia teada, eesmärgid on püstitatud, mida täidetakse nii hästi, kui osatakse. “Põhiline on omanikule tulu teenimine,” sõnas ta.

Eesti Loto ASi juht Heiki Kranich pidas Eesti Investeerimisettevõtte riskiks seda, et ühtset juhtimispoliitikat on raske ellu viia. “Selle ettepaneku puhul on mitu organisatsiooni, kes juhtimises osalevad. Väike risk on, et ühtset juhtimispoliitikat on raske ellu viia,” sõnas Kranich.

 

Mis on mis

Eesti Investeerimisettevõte

Eesti Investeerimisettevõte (Estonian Investment Corporation – EIC) oleks iseseisev riigi osalusega äriühing aktsiaseltsi või osaühinguna. EIC osanikud oleks ettepaneku kohaselt Eesti Vabariik vähemalt 51protsendise osalusega, Eesti Pank kuni 39protsendise osalusega ja Arengufond kuni 10protsendise osalusega.EIC-s asuks tööle väiksearvuline, kuid erialaselt kompetentne meeskond, kümmekond inimest professionaalse juhatuse juhtimisel. Seda finantseeritaks esialgu riigifirmade makstavatest nõustamistasudest ning hiljem võiks kõne alla tulla ka tulu EIC-le üle antud äriühingutest, dividendidest, osaluste müügist ja kaasatavast võõrkapitalist.Analüüsi tegid majandusministri nõunikuks asuv Erkki Raasuke ja Arengufondi lahkuv juht Ott Pärna ja ­õigusnõustaja Antti Perli.

Allikas: Postimees