Isegi viletsaimII samba fond teebI sambale tuule alla

Teadupoolest on teise pensionisambaga liitunu riiklik pension väikseim neist inimestest, kes süsteemiga ei liitunud. Nimelt liigub sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osast viiendik automaatselt II pensionisambasse, mistõttu riiklik pension kannatab.

Kõik me kogume riiklikusse pensionisambasse nn. kindlustusosakuid. 2011. aastal läks ühe kindlustusosaku saamiseks vaja 744,73 eurost igakuist brutosissetulekut. Sarnase sissetulekuga, kuid teise sambaga liitunu sai aga vaid 0,8 osakut.Pealtnäha tundub kaotus suur. Kuid rehkendagem.

Keskmise sissetulekuga (võttes arvesse keskmiselt makstud sotsiaalmaksu) ning teise sambaga mitteliitunu teenib aastaga oma igakuisele pensionile lisaks 1 kindlustusosaku (mille väärtus on 2012. aasta 1. aprillist 4,515 eurot) ning sama palka teeniv teise sambaga liitunu 0,8 osakut (3,612 eurot). Vahe 0,9 eurot.

Samas maksab keskmise sissetulekuga teise sambaga liitunu aasta jooksul teise sambasse 536 eurot, mis garanteerib talle hetkel kindlustusseltsides igakuiselt 2,68 eurose pensionilisa. Vahe kolmekordne.

On küll üks asi, mis mõjutab II samba väljamaksete suurust. Selleks on teise sambaga liitunu isiklik panus pensionifondi (2% brutopalgast), mis suurendab teist sammast kolmandiku võrra. Aga isegi seda arvestades on teise sambaga liitunu pensionilisa võrreldes äraantava riikliku pensionisambaga kahekordne.

Loe pikemalt tänasest Äripäevast.