Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium otsustas täna, et õiguskantsleri taotlust ESMi aluslepingu põhiseaduslikkuse küsimuses hakkab arutama Riigikohtu üldkogu, kuhu kuuluvad kõik 19 riigikohtunikku.
"Tegemist on võib-olla ühe tõsisema otsustusega üldse Eesti 20aastase põhiseaduslikkuse järelevalve ajaloo jooksul, mistõttu kuulab Riigikohus otsuse tegemisel ära võimalikult laia menetlusosaliste ja asjatundjate ringi," rääkis Riigikohtu esimees Märt Rask. "Sedavõrd põhimõttelise küsimuse arutamine Riigikohtu üldkogus on aeganõudev, kuid meil pole põhjust otsustamisega viivitada," lisas Rask.
Täna saadab Riigikohus välja kirjad menetlusse kaasatud isikutele ESMi aluslepingu põhiseaduslikkuse kohta arvamuse avaldamiseks. Seadusjärgseteks menetlusosalisteks on õiguskantsler, justiitsminister ja valitsus. Riigikohus kaasab täiendavalt Eesti Panga, rahandusministri ja välisministri ning palub esitada oma arvamuse seitsmel teadusasutusel ja tunnustatud õigusteadlasel. Menetlusosalistelt oodatakse vastuseid hiljemalt 20. aprilliks.
Õiguskantsler pöördus 12. märtsil Riigikohtusse taotlusega tunnistada Brüsselis 2. veebruaril 2012 alla kirjutatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artikli neli lõige neli põhiseadusega vastuolus olevaks. Õiguskantsler leidis, et see säte on vastuolus põhiseadusega ja riivab intensiivselt parlamentaarse demokraatia ja parlamendireservatsiooni põhimõtteid ning riigikogu eelarvepädevust.
Riigikohtu suuline istung ESMi küsimuse arutamiseks toimub 8. mail, jätkudes vajadusel 9. mail.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Indrek Teder on seisukohal, et Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu säte, mis võimaldab erandjuhtudel teha otsuseid stabiilsusmehhanismi liikmesriikidele finantstoetuse andmise kohta nn kiirmenetluse korras riikide 85%-lise häälteenamusega, on vastuolus põhiseadusega.
Täna keskpäeval avaldab riigikohus otsuse Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) põhiseaduslikkuse kohta.
Tarkvaraarendajale Merada on turvalisuse tagamine ühtviisi oluline nii uue tarkvara kirjutamisel kui ka küberrünnaku ohu minimeerimisel oma ettevõttele. Viimase jaoks tehakse koostöös Teliaga regulaarselt turvanõrkuste kontrolli.