Taani tahab poole elektrist toota tuulest

Praegu on tuuleenergia osakaal 25%. Lisaks on siht aastaks 2020 vähendada energiakulu 2006. aastaga võrreldes 12%.

Sellist kokkulepet toetanud parteid esindavad 171 kohta Taani 179-kohalises parlamendis. Leppega luuakse kliima- ja energiapoliitika raamistik kuni aastani 2020 ning pannakse paika Taani suund kuni aastani 2050.

"See on kõige laiapõhjalisem, rohelisem ja pikaajalisem energialepe, mis Taanis on kunagi saavutatud. Meie igapäevases töös on parteid eri tooni punased ja sinised. Aga koos oleme loonud rohelise tuleviku aluse, "ütles Martin Lidegaard, kliima-, energia- ja ehitusminister pressiteate vahendusel.

Lepingujärgsete algatuste mõjul vähenevad CO2 heitkogused 2020. aastaks 1990. aastaga võrreldes 34% võrra. Samal ajal tagab leping ettevõtetele ning eriti energiasektori ettevõtetele stabiilse raamistiku.

Tuuleparke on otsustatud juurde ehitada koguvõimsusega 3300 MW. Osa sellest moodustavad kaks uut suurt avamere tuuleparki, Kriegers Flak Taani ja Saksamaa vahel (600 MW) ning Horns Rev Jüütimaa läänerannikul (400 MW). Ülejäänu tuleb maismaal asuvatelt ja rannikuäärsetelt meretuulikutelt. Suurendatakse ka investeeringud biomassi ja biogaasi.

Aastal 2020 maksab keskmine leibkond 1300 Taani krooni (173 eurot) energia eest rohkem. Ettevõtted maksavad 200 krooni töötaja kohta. Elektriarvete kogusumma ulatub 3,5 miljardi Taani kroonini (467 miljoni euroni). Vastukaaluks säästetakse raha, sest kasutatakse vähem energiat ning ollakse vähem mõjutatud nafta, kivisöe ja maagaasi hindade tõusust.

"Investeeringud on vajalikud, kui tahame ühiskonnana võtta suuna rohelisele energiale. Kui me õigeaegselt ei tegutse, tuleb arve palju suurem. Selle leppega saadavad parteid selge sõnumi, et me kõik võtame vastutuse ja suhtume tuleviku väljakutsetesse tõsiselt. See on Taani energiapoliitikas tõeliselt suur päev," ütles Martin Lidegaard.