Pidevas arengus Arro

Arro võtab meid vastu oma ettevõtte Executive Lab askeetlikus kontoris Tallinna kesklinnas. Esmapilgul veidi eemalehoidev ja isegi tagasihoidlikuna mõjuv Arro puurib oma pilgu minusse ja jääb küsivalt vaatama. “Ma tahaksin selle loo enne trükkiminekut üle vaadata. Ei taha kaasautoriks, aga…” märgib Arro, naeratab põgusalt.

Tugev teatri kutse. Tõnis Arro veetis lapsepõlve Tartus koos ema, isa ja vennaga. “Üks õnnelik perekond,” meenutab mees, kelle esimene plaan oli saada näitlejaks. Ta läks juba 14aastaselt Evald Hermaküla draamastuudiosse ja suurema osa keskkooliajast veetis õhtud teatris. Tahtis edasi lavakunstikateedrisse, kuid kuna sinna ei saanud, läks õppima Tartu Ülikooli psühholoogiat.

Kooli kõrvalt töötas Arro 4–5 aastat ka Vanemuises. Kuid tõmbama hakkas hoopis ülikoolirahva poole. “Inimesed ja jututeemad tundusid intellektuaalselt huvitavamad,” lausub Arro ja lisab, et kõik inimesed lavakarakterite taga pole päriselus üldsegi nii põnevad.

Arro on osalenud kümnes lavastuses, kuid näitlema enam ei kipu. “Arvan, et ma polnud nii andekas, et selles nii hea olla,” räägib ta. Teatriga on ta aga seotud, Arro kuulub NO99 loomenõukogusse.

Pärast ülikooli tegeles ta veidi juhtide arendamise aktiivõppe programmiga ja oli Pirgu Arenduskeskuse loojate seas. Kui avanesid piirid, võttis tuule tiibadesse ja siirdus Helsingisse käitumisteraapiat õppima. “Tahtsin saada psühhoterapeudiks, kuid sel ajal polnud psühholoogid kliinilises sfääris väga oodatud,” räägib Arro muiates. Tol ajal kaldusid selliste huvidega inimesed tegelema suhtlemistreeningu ja muu sarnasega, millega tegeles ka Arro. Paralleelselt andis ta ka konsultatsioone. Kuid läks siiski teisiti – psühholoogina Arro tegutsema ei hakanud, vaid asutas hoopis firma.

“Minu firma oli üks esimesi väikeettevõtteid, kus olid osanikud mina, Talis Bachmann ja riiklik Tartu Maja. Tartu Maja oli ka meie suurklient, Olari Taal selle A ja O. Istusime, arutasime Olariga Tartu Maja asju ja ta kutsus mind personalidirektoriks,” naerab Arro, kellele ettepanek esialgu üldse huvi ei pakkunud. Kuid kui Taal pakkus präänikuna ridaelamuboksi, hakkas asi huvitama. “1990. aastate alguses oli see ikka kõva sõna,” lausub Arro tõsiselt.

Edasi asutas Arro koos Heiti Paku ja Jüri Allikuga konsultatsiooniettevõtte Fontes, mille Arro müüs kuus aastat tagasi ühele tarmukale naisteseltskonnale. Fontese Eesti ja Läti üksuste müügist teenis Arro firma 12,9 miljonit krooni. Teenitud rahast ligi 10 miljonit paigutas finantsturgudele.

Fontesele järgnes tippjuhtide seas kiiresti populaarsust kogunud Pärnu konverentside korraldamine. Selle äriidee autoriks oli Aavo Kokk. “Tegime seda lõbu pärast. Nagu tuli Fontese asutamise ideegi,” meenutab Arro Fontese saamislugu. Ta lisab muigega, et pikka aega ta uskuski, et tema leiutas personalisihtotsingu konsultantide süsteemi, kuid siis piiri taga ringi vaadates avastas, et mujal maailmas on see juba olemas.

Eksootikat ja ebaõnne. Eksootilisim koht, kus Arro on koolitusi korraldanud, on Kasahstan. Konsultantide tiimiga lennati kümneks päevaks Kasahstani Aktjubinskisse, kus on maailma suurim avatud söekarjäär. Seal oli suur auk, kus oli paar majakõrgust ekskavaatorit, mis põhjast vaadates tundusid imepisikesed.

“See oli mõnes mõttes uskumatult naljakas aeg. Meil puhusid siin uued tuuled, võis juba mõne ettevõtte asutada, aga seal võis kümne päevaga teenida peaaegu aastapalga. Hiljem tegin veel sellist äri, et tõin sealtkandi juhte, naftamehi n-ö, Eestisse koolitusele ja tervisekontrolli,” märgib Arro. Endised äripartnerid iseloomustavad teda kui veidi keerulist, kuid nupukat ja nõudlikku inimest, kellega peab oskama teatud situatsioonides suhelda.

Arro proovis kätt ka kinnisvaraäris, aga kõrbes Hiiu pansionaadi arendamisega. “Kinnisvaraäri on selle projekti kohta siiski väga ebatäpselt öeldud. Tahtsime sinna luua vanadekodu. Ostsime maja… Jah, oleks võinud ka teistmoodi teha,” vajub Arro mõttesse ja suunab pilgu kaugusesse. Fontese müügist teenis ta küll hästi, kuid teenitud raha investeerimisel polnud ta enam edukas.

Töötab veel 16 aastat. Arengufondiga seoses konkreetsetest ideedest ta praegu veel rääkida ei taha. Samuti jääb Arro napisõnaliseks konkursil talle kaotanud senise Arengufondi juhi Ott Pärna teemal – ju siis tema ideed ja kandidatuur osutusid valijate hinnangul paremaks, mainib vaid Arro.

Kui vaadata ajas tagasi, kõiki ametiposte, ideid ja unistusi, siis on Arro elu olnud kirev ja kiire. Ta on olnud kui läikiv punane sportauto, mis pealtnäha kriimudeta suurte kaubaautode vahel kihutab.

Kuigi Arengufondi uus juht tundub olevat energiline inimene, kes tegutseb hetkes, ütleb Arro, et ta teeb pikaajalisi plaane. “No ma praegu mõtlen ka pikemas plaanis. Kavatsen tööd teha veel umbes täpselt 16 aastat, siis on mu noorim poeg saanud arvatavasti magistrikraadi ja siis peaksid nad ise hakkama saama. Seni tuleb neid toetada,” räägib Arro. Tal on neli poega ja tütar.

“Mul on konkreetne plaan, mida ma selle 16 aastaga saavutada tahan. Eks siis jään pensionile või töötan edasi, eks näis,” naerab ta ja toetab pea käele.

Arrole meeldib purjetada ja tennist mängida. “Puhkan nagu ikka inimesed puhkavad! Mulle meeldib süüa teha, fännan seda,” loetleb Arro, kel oli kunagi ka tapasebaar Tapas & Vino, kuid kuna Eesti on liiga väike, otsustas ta sellest ärist väljuda.

Lugu enne ilmumist üle lugedes teeb ta mõne korrektiivi aastaarvu ja nime kohta. Samuti ütleb, et Fontese müügihind on vale, õiget numbrit aga ei ütle. Vaatame aruanded uuesti üle, tõesti, olime eksinud miljoni krooniga, ja muudame selle koha artiklis ära.

Hiiu pansionaat jäi valmimata

Tõnis Arro, Arengufondi juhtYIT Ehitus ehitas maja, mida ta nimetas pansionaadiks. Kuna see oli ehitatud sotsiaalmaale, siis sinna ei saanud muid maju ehitada. Nemad püüdsid sinna müüa kortereid. Seal Nõmmel oli naaberkinnistul aga üks advokaat, kes neil selle plaani ära rikkus, kaebas ja asi pandi seisma.Elasin seal lähedal, käisin koeraga jalutamas ja kuna hooldekodusid oli puudu, siis tekkis mõte, et sinna tuleks ikka teha päris pansionaat. Helistasin tolleaegsele YIT juhile ja ostsime selle ära, aga nii palju raha meil ei olnud, et see kohe välja osta. Hakkasime seda natuke ehitama, maksime osa raha ära ja lootsime, et leiame investoreid juurde.Laua taga oli mitmeid tõsiseid investoreid, kuid siis kukkus kinnisvara väärtus aastaga peaaegu poole peale ja kohustus panga ees oli suurem, kui kinnisvara tol hetkel väärt oli. Eks muid vigu oli veel, aga mina selle juhtimisega ei tegelenud – kuni viimase hetkeni, kui tundsin, et pean midagi tegema, et see päästa. Kuid oli liiga hilja juba. Idee oli meil õige, kuid mõnel inimesel, kes oleks tahtnud ka seal osaleda, ei olnud lihtsalt raha.

 

Mis on mis

Arengufond

Eesti Arengufondi teeb koos erainvestoritega riskikapitaliinvesteeringuid.Investeerimisfondi seemneks olid Eesti Telekomi dividendid 7 miljoni euro väärtuses. See summa on investeeritud 16 ettevõttesse.praeguseks on Arengufondi portfelliettevõtetesse investeerinud üle 40 kaasinvestori, suurimad neist on USA riskikapitalifondid Atlas Venture ja Matrix Partners.Kõige esimesest investeeringust – SmartPostist – on fond osaliselt väljunud. SmartPosti Eesti pilootvõrk müüdi Itellale, kuid jätkuvalt on fond postipakiautomaatide tehnoloogia arendaja Cleveroni osanik.Investeeringute portfelli kõige kõrgemini hinnatud ettevõte on CAD inseneride keskkonna arendaja GrabCAD, mille väärtus hinnati viimases investeerimisvoorus 11 mln USA dollarile.Tõnis Arro eelkäija Ott Pärna keskmine brutopalk 2011. aastal oli 4175 eurot.

 

Kommentaar

Paljude jaoks pole ta lihtne

Toomas Tamsar, endine äripartnerTõnis on väga intelligentne ja tark. Tal on üks väärt oskus – ta oskab keerulistest asjadest rääkida lihtsalt ja arusaadavalt. Me oleme endised äripartnerid, olime aastaid koos, kui tegime Pärnu konverentse. Koos töötamise ajal oli meil ka muidu huvitav koos olla, olime natuke lähedasemad kui lihtsalt äripartnerid. Pärast ärisuhte lõppu on meie suhtlus vähenenud, kuid saame ka praegu hästi läbi.Kui ma nüüd ütleksin, et tegemist on kõige lihtsama inimesega, siis see ei oleks õige. Tal on väga selge oma arvamus, teatud küsimustes kaitseb ta seda kõvasti ja paljude jaoks pole see lihtne. Ka minul on olnud asjadest oma arusaamad, millest olen kinni hoidnud – selles olukorras tuleb osata ühine keel leida, see kõik vajab tema tundmist, tema tugevuste ja nõrkuste tundmist.Näidake mulle inimesi, kes on 15 aastat koos äri ajanud ja kellel poleks eriarvamusi? Kui sellist asja ei ole, siis on midagi viltu.Meie oleme alati saanud erimeelsustest jagu. Äriline lahkuminek ei olnud tülliminek. Meil läksid huvid lahku.

Nupukas, edasipüüdlik ja arukas

Olari Taal, kunagine klient ja tööandjaTundsin Tõnis Arrot hästi 20 aastat tagasi ja siis oli ta tore inimene, kuid selliselt distantsil võib kirjutada elulooraamatu, mitte iseloomustada teda kui inimest. Sest mis inimene ta praegu on, seda ma ei tea. Kui näeme, ütleme ikka tere, aga meil pole kokkupuudet enam. Ta on nupukas, edasipüüdlik ja arukas mees. Need on asjad, mis tõenäoliselt ei ole muutunud. Kuid 20 aastaga muutub inimene palju. Ma ei hakka midagi välja mõtlema, kuid meenutades 20 aasta taguseid asju, on ikka, et üks ütleb nii ja teine naa ja kolmas veel kolmandat moodi. See ei lisa suurt midagi sellele, kes ta täna on. Kui ta sellesse ametisse pandi, siis ju ta on igati läbikaalutud kandidaat.

Karjerism on talle võõrastav

Indrek Tarand, Europarlamendi liigeTõnis Arro on komplitseeritud, kuid väga hea inimene. Tema valikud noorusajast – mitte kollaboreeruda Nõukogude võimuga – on mulle sümpaatsed.Kindlasti ta tahab oma ideid teostada, kuid ta ei tee ideede nimel karjääri. Karjerism, arvaksin, on talle pigem ehmatav ja võõrastust tekitav. Üle laipade ta kindlasti ei lähe, kuid oma mõtete kaitsmisel võib olla küllaltki jonnakas ja põhjalik.Kas ma läheksin Tõnis Arroga luurele? Muidugi mõista, sest luurele mitte minna oleks Käsu vastu. Pealegi oleme temaga juba ka luurel käinud ning kumbki ei kahetse.

Eeldab partnerilt head vormi

Külli Lilleorg, Fontese üks omanikkeTõnis on erudeeritud inimene. Juhina on ta nõudlik ja emotsionaalne. Tal on oskus sõnastada keerulisi asju lihtsalt ja täpselt. Temaga koostöö eeldab partnerilt väga head vormi. Kui ta usaldab, siis annab palju vabadust iseseisvalt tegutseda ja oma meisterlikkust proovile panna.Tõnis on ettevõtjast intellektuaal. Ta innustub uutest projektidest, mis pakuvad vaimset pingutust. Tõnis ihaleb vabadust ja vajab oma ideede elluviimiseks meeskonda, keda ta usaldab, kes on pühendunud, kellel on kompetentsi ja valmisolekut riske võtta ning ideid kiirelt ja iseseisvalt lõpuni viia. Ja küsimusele, kas läheksin temaga luurele, vastaksin, et Tõnisega olen juba luurel ära käinud.