Võidujooks kaubakeskuste rajamiseks on hoo sisse saanud

Kui 330 000 ruutmeetrit uut kaubanduspinda Tallinnas 2017. aastaks reaalsuseks saaks, tähendaks see olemasoleva kaubanduspinna mahu kasvamist 90 protsendi võrra. “On ilmselge, et sellise mahu lisandumine turule ei ole elanike hulka ja nende ostujõudu arvestades reaalne, ning seega on tekkinud võidujooks erinevate projektide vahel nii üürnike, finantseerimise kui ka lõppastmes tarbijate pärast. Seega ei ole põhjust imestada, et avalikes väljaütlemistes on arendajad suhteliselt enesekindlad ja rõhutavad ennekõike oma kontseptsiooni uudsust, innovatiivseid lisateenuseid ja asukoha tugevust. Samas ei puudutata just sageli teemadena madalat ostujõudu, suurt konkurentsi ja kaubamärkide vähesust turul,” rääkis erinevate kaubanduskeskuste ja jaekaubandusprojektide arendamisega tegeleva Niras Eesti ASi juhatuse liige Kristjan Maaroos.

Eestis osa kaubanduskeskuste formaate puudu. Kui võrrelda Eestit Lääne-Euroopaga, siis turul on Maaroosi sõnul kaubanduskeskuste formaate ja kontseptsioone puudu – ennekõike outlet-tüüpi ja retail-park’i tüüpi suureformaadilisi keskuseid, seega justkui kasvuks ruumi oleks.

“Samas ei ole nende formaatide turult puudumine veel piisav argument investeeringute suunamiseks just nendesse segmentidesse, kuna meie turu eripära ja väiksust arvestades ei pruugi need osutuda elujõulisteks. Investeerimise seisukohast on turvalisem sissetöötanud asukohtades olemasolevate keskuste parandamine ja laiendamine, kuigi eks igal investoril on oma strateegia, millest lähtutakse. Seetõttu on meie hinnangul tõenäoline, et Tallinna turul jätkub olemasolevate keskuste renoveerimise ja laienemise trend ning samas lisandub 1–2 täiesti uut kaubanduskeskust,” prognoosis Maaroos.

Turul läheb kitsaks. Et turul kitsaks läheb, arvab ka Rocca al Mare, Kristiine ning Magistrali kaubanduskeskusi haldava Citycon Eesti juht Mati Pops.

“Tallinna ja lähiümbruse arengud on paberil olemas, kuid ehitamisi pole peale Ameerikanurga veel näinud. Plaanitavate projektide nimekiri on väga pikk. Cityconi plaanid on avaldatud aastaaruandes, kuid idee tasandil on soov kahekordistada praegune maht viie aasta jooksul, eks ole näha,” avas Mati Pops tulevikuplaane.

Toetudes rahvusvahelise kinnisvarateenuseid osutava konsultatsioonifirma Colliersi korraldatud uuringule, arvas Mati Pops, et võimalikku vaba pinda Tallinnas oleks veel ligi 100 000 ruutmeetri jagu, mitte rohkem.

“Suurte projektide finantseerimine on praegu veel keeruline, seda ka Kreekas toimuva tõttu. Turg konsolideerub, suured kasvavad suuremaks. Konkurents jaekaubanduses kasvab ja karmistub, uued suured tegijad sisenevad turule,” sõnas Pops.

Tänavust aastat näeb Pops stabiilsena. Tema nägemuse kohaselt kasvab jaekaubandus- ja üüriturg eelmise aastaga võrreldes veidi, kuid pea samas ulatuses tuleb arvestada ka kulude kasvuga.

“Küsimus on tarbijas ja üldises ostuvõimes, viimane pole kasvanud, kuna eluasemekulud (elekter, küte, laenud) jätavad vähe raha kaupade ostmiseks. 2013. aasta tundub praegu jaemüügi poolt vaadatuna sarnane 2012. aastaga, kuid kulud 2013. aastal kasvavad. Kulude kasv on pikaajalisem trend,” sõnas ta.

Lasnamägi, Tartu ning Ida-Virumaa kui võimalikud meelispaigad

Nii Niras Eesti ASi juhatuse liige Kristjan Maaroos kui ka Citycon Eesti juht Mati Pops näevad võimalike uute kaubanduskeskuste asukohtadena Lasnamäed ning Tallinna kesklinna.“Kõige loogilisem piirkond uuele keskusele on Lasnamägi,  mis on teiste linnaosadega võrreldes arengust maas. Samuti on arenguruumi kesklinnas, kus liigub palju turiste ja asukohaga on lihtsam meelitada tuntud kaubamärke. Linnaäärsete kaubandusparkide arendused on väga suures sõltuvuses mõne laia mõjupiirkonda omava ankurüürniku leidmisest, kelle ümber kogu ülejäänud projekt punuda. Outlet-tüüpi keskuse arendamisse eriti ei usu, kuna Euroopa kogemuse järgi peaksid outlet-kauplusi pidama kaubamärgi omanikud otse, meil on aga kaubamärgid enamasti esindatud frantsiisipartnerite kaudu,” nentis Maaroos.Väljaspool Tallinna võib arenevateks piirkondadeks 3–5 aasta perspektiivis pidada Ida-Virumaad, mis jaguneb kaubandusliku atraktiivsuse mõttes Narva ja Jõhvi vahel. “Uusi arendusi on oodata nii Narvas kui ka Jõhvis. Samas on välismaiste investoriste jaoks piirkond suhteliselt ebahuvitav ja riskantne. Praeguseni on see  olnud peamiselt kohalike investorite mängumaa,” seletas Maaroos.Muudest piirkondadest on kahtlemata huvitav Tartu kui väga tugeva tõmbejõuga Lõuna-Eesti keskus. Samas on turu jõujooned seal Maaroosi sõnul väga selgelt välja kujunenud kesklinna kaubanduse ja Lõunakeskuse vahel.Pärnu on Popsi sõnul selgelt üleinvesteeritud, uute kaubanduspindade rajamist seal oodata ei ole, pigem renoveeritakse olemasolevaid pindu.

 

Kommentaar

Mäo perspektiiv – kas kõik või mitte midagi

Kristjan Maaroos, Niras Eesti ASKuna Mäo piirkond jääb kõikide põhiliste turupiirkondade keskele, tekib küsimus, kas tegemist on olematu turuga või vastupidi, kõiki piirkondasid ehk üle miljoni potentsiaalse tarbija hõlmava turuga.Põhiteede ristumiskoht, asukoht keset Eestit ja kaasaegne liiklussõlm annavad asukohale kindlasti suure potentsiaali. Kuid analoogselt Tallinna äärtesse planeeritavate keskustega on selle potentsiaali ärakasutamise eelduseks ennekõike mõne väga suurt mõjupiirkonda omava ankurüürniku või kaubandusklastri olemasolu. Samas on analoogseid näiteid Soomest, kus väljaspool asulaid kiirtee ääres asuv Ideapark on saavutanud väga suure populaarsuse.Mäo piirkonna kaubandusliku tuleviku määrab kohaliku omavalitsuse ja kohalike ettevõtejate võime turundada seda piirkonda ühe sihtkohana ja potentsiaalse kaubandusliku tõmbekeskusena. Kui aga ei suudeta koostööd teha ja arendustegevus on killustatud, siis edu loota ei ole.

Oleme optimistlikud

Allan Remmelkoor, Pro Kapital Grupi juhatuse liigeProjekteerime kaubanduskeskust Tallinnas Peterburi tee 2. Olen veendunud, et Tallinnas on ruumi uutele tänapäevastele kaubanduspindadele, kuid vaid kesklinnas ja/või kesklinna läheduses, peamiste magistraalide ääres.Ma ei usu kaugema ringi arendustesse (Tallinn Gate,  Ameerikanurga jms) ning kuna kesklinna lähistel ei ole piisava suurusega vabu krunte, siis ei ole tõesti enam uute suurprojektidega lihtne välja tulla. Inimeste ostujõud on taastumas ja kindlus tuleviku suhtes kosumas. Seda psühholoogilist tegurit tihti alahinnatakse. Tallinna kaubanduskeskuste käibed on kasvanud pea viimased poolteist aastat ja kaupmehed, kes tunnetavad esimesena tarbijate meelsust, on tuleviku suhtes optimistlikud.